Maalijat lummas järv

Johannes Uiga, «Lamav akt Pühajärvega», õli, lõuend, 1988.

FOTO: Repro

Kunstnik Johannes Uiga käis Pühajärvel paadiga. Peale maalitarvete oli tal paadis mõnigi kord kaunis kaaslane.


Lugeja saab hiljuti ilmunud raamatust «Johannes Uiga. Pühajärve maalija» teada, et Uiga truu töökaaslane Pühajärvel oli paat, millele oli ehitatud nii suur kabiin, et seda võis tarvitada ateljee eest.

Ihtüoosi ehk kalasoomustõbe põdeva ja elu lõpuni üksikuks jäänud Uiga naissuhetest on vähe teada. «Erinevatest kirjadest võib siiski välja lugeda, et mitmedki naisterahvad on olnud võlutud  paadisõitudest Otepää kandis,» kirjutab kunstiajaloolane Mare Joonsalu raamatus.

Ühe daami kirjast


Ühe anonüümseks jäetud daami kirja aastast 1963 on raamatus ka tsiteeritud.
«Nii tulingi sinu pärast, Juhan, kuigi petsin end veel kaua, et käin järve pärast... Arvad, et oled inetu. Ei tea, ma ei oska seda näha. Nägin vaid meeldivat inimest, kes kahjuks ütles väga vähe ja harva, aga see, mis ütles, tabas otse märki ja jäi kauaks, kui mitte alatiseks meelde...»

Joonsalu kirjutab värske reprode- ja teaberohke raamatu eessõnas, et Johannes Uigat on õigusega nimetatud Pühajärve maalijaks.

«Tõsi, ta maalis ka muudes Eestimaa paikades ning töötas ateljees aktimaalide ja natüürmortide kallal, ent veidigi tema loomingusse süvenedes saame selgeks, et Uiga on tõsiselt kiindunud just Pühajärve ümbrusesse,» lisab ta.

Seesama veekogu Lõuna-Eesti kuplite vahel helgib vastu ka raamatu «Johannes Uiga. Pühajärve maalija» lehekülgedelt.

Sealsamas meenutab Johannes Uigat tema õpingutekaaslane ja talle hüüdnime Juuljus andnud kunstnik Heldur Viires.

«Pühajärv muutus tema kinnisideeks ning mulle tundub, et kogu see järvistu hakkas end liialt talle peale suruma. Juuljus justkui muud enam ei näinud,» meenutab ta. «Paljud kohad kasvasid järve juures aastatega kinni, siis ta käis võsa saagimas, et vanu vaateid tagasi saada.»

Johannes Uiga sündis 12. veebruaril 1918 Tartus ja lõpetas kuuenda klassi Tartu linna õhtualgkoolis. Pallases asus ta õppima 1937 ning lõpetas selle «maali erialal fakulteedi ulatuses» 1946, mil kooli nimi oli Tartu Riiklik Kunstiinstituut.

Kevadel 1996 laskis ta Pühajärvel paadi viimast korda vette ja sama aasta sügisel tõmbas selle viimast korda kaldale. Johannes Uiga suri 23. oktoobril 1998 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Mälestusõhtu

Kunstiraamatut «Johannes Uiga. Pühajärve maalija» esitletakse kunstniku mälestusõhtul 29. oktoobril E-kunstisalongi uutes ruumides Raekoja plats 20 Tartus.

Sealsamas on näituseks seatud Uiga poolsada maali. Müügile pandud töödest on osa reprotud ka raamatus.

Raamat
«Johannes Uiga. Pühajärve maalija»
, koostanud ja põhiteksti kirjutanud
Mare Joonsalu,
mälestused kirja pannud Kadri Asmer,
kujundanud Andres Tali,
Tammerraamat, 2009, 
168 lk.

Tagasi üles