Prügifirma nõuab ühistult laiemaid väravaid

Korteriühistu Tähe 58 esimees Paul Ruugla on pahane ja nõutu: prügifirma Cleanaway, uue nimega Veolia Keskkonnateenused, tuli seni prügi vedades maja 2,8 meetri laiuse väravaga toime. Aga uus prügivedaja, korraldatud jäätmeveo võitja Ragn-Sells nõuab väikselt korteriühistult nüüd nelja meetri laiust väravat.

FOTO: Margus Ansu

Väikse korteriühistu esimees Paul Ruugla on korda hindav mees, kuid korraldatud jäätmevedu ärritab teda nagu punane rätik härga: Tartu linnavalitsuse valitud prügifirma nõuab lepingus asju, millega esimees pole päri.




«Kuidas saab nii olla, et linnavalitsus on kooskõlastanud prügifirmaga sellise lepingu, nagu me saime,» kurjustas 11 korteriga korteriühistu Tähe 58 esimees Paul Ruugla. «Meil on õu prügivedu arvestades välja ehitatud, kõik töötab, aga nüüd äkki see ei kõlba! Kust võtab väike ühistu raha asja ümberkorraldamiseks?!»

Kurjaks ja ka nõutuks teeb Ruugla prügifirma Ragn-Sells, mis hakkab 1. novembrist ühistu tahtest hoolimata ehk korraldatud jäätmeveo raames Tähe 58 prügi ära vedama.

Ehk saab, ehk ei saa


Kõige suurem mure on 2,8 meetri laiune värav, mille asemel nõuab Ragn-Sells lepingus nelja meetri laiust väravat. Seda on ühistul aga keeruline teha, sest ühe väravposti juures on tamm ja teise juures maja sein. Jalgväravast ei kavatse Ruugla loobuda – inimestel on ka vaja kuskilt käia.

Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer usub, et Tähe 58 prügi ei jää kitsa värava pärast vedamata. «Autojuht saab prügikasti ka paar meetrit vedada,» ütles ta. Ka seni on ühistu prügi nii ära veetud.

Nii lihtne see siiski pole. Tähe 58 korteriühistu 0,8-kuupmeetrine prügikonteiner on vedamiseks liiga suur ja raske, sellele peab autoga ligi saama, kinnitas Ragn-Sellsi Lõuna piirkonna müügijuht Piret Miller.

«Meie autod on pea kolm meetrit laiad, värav peab vähemalt kolm meetrit lai olema,» ütles ta. «On ka väiksemaid prügiautosid, vabaturul on neid mõistlik teatud piirkondades kasutada. Aga korraldatud jäätmeveol on tohutu maht, seal väikseid masinaid ei kasutata.»

Ragn-Sellsi töötaja käis Tähe 58 väravat vaatamas. «Arvati, et ehk saab ära viia, aga ehk ei saa kah,» ütles Ruugla nõutult. Kui väravad jäävad kitsaks, tuleb prügikast värava taha tänavale korraldada.

Kuhu panna ajaleht?


Värava laius pole Ruugla ainus pahameele põhjus. Ragn-Sellsi lepingut lugedes küsib ta, mis on olmeprügi hulka sobimatud käimlajäätmed – kas nende all mõeldakse ka kempsus tualettpaberi asemel kasutatud ajalehte?

Ja kes annab kilekoti, kuhu peab panema toidujäätmed, ning miks ei tohi prügikasti panna liiva ja pühkmeid?

Ragn-Sellsi klienditeeninduses Ruugla targemaks ei saanud. «Nad saatsid mu pikalt,» väitis ta. «Mulle irvitati näkku ja öeldi, et linn on neile sellised õigused andnud.»

Kempsus pruugitud ajalehe võib Maueri arvates olmeprügi hulka poetada küll. Ei või, ütles aga Miller. «Kempsus kasutatud ajalehte pole kunagi tohtinud olmejäätmete hulka panna,» selgitas ta. «Käimla-jäädet töödeldakse olmeprügist erinevalt.»

Kilekotte rikneva prügi jaoks pole ükski prügifirma inimestele jaganud ega hakkagi jagama, kuid sellised jäätmed tuleb siiski kilekotti panna.  «Lahtine prügi määrib kasti ja  kasti pesemine on kallim kui prügikoti kasutamine,» märkis Mauer.

Mõne kühvlitäie tänavalt kokku pühitud liiva ja pühkmeid võib olmeprügisse panna, nõustus Miller. Kuid liialdada ei tohi, sest liiv ja pühkmed kaaluvad palju.

Korraldatud prügivedu
• 1. novembrist jõustub Tartu 1. ja 3. piirkonnas korraldatud jäätmevedu, prügi hakkab neis piirkondades vedama linnavalitsuse korraldatud konkursi võitnud Ragn-Sells AS.
• 1. piirkonda kuuluvad Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosa. 3. piirkond hõlmab Ihaste ja osa Annelinnast.
Allikas: Tartu linnavalitsus

Tagasi üles