Ivi Drikkit: bürokraatia meeldiv teisenemine

Ivi Drikkit.

FOTO: .

Olen üks neist, kes pole oma Vana-Ihaste suvilat majaks ehitanud, aga armsaks kohaks pean seda ikkagi. Nimetatagu siis kevadist ja suvist aias toimetamist omaseks saanud elustiiliks või kuidagi teisiti. Loomulikult pole ma ainus selline, suvilaid või aiamaju on Ihastes veel hulgi. Ja muregi neil aastaid üks – prügivedu.


Nimelt nõuti ka enne korraldatud prügiveo ringi lülitamist – alates sellest sügisest sai Ihaste piirkonna endale Ragn-Sells – kõigilt ihastelastelt läbi aasta kestvat prügiveolepingut sõltumata sellest, kas kinnistul elati püsivalt või toimetati ainult suviti. Ainukese mööndusena lubati «ajutistel» koopereeruda naabritega ning n-ö naabrinaise lubatäht tema allkirjaga tuli linnavalitsuse keskkonnateenistusse viia.



Selliseid argumente, et viin oma jäätmekotikese, mida avalikesse konteineritesse panna ei sünni, püsielupaiga iga kuu prügiarve järgi kinnimakstavasse konteinerisse, arvesse ei võetud. Loomulikult ei jäetud meelde tuletamata, et just suvilaomanikud on need, kellel ainuomane kihk oma prügi metsa alla sokutada.



Minu lahke Ihastes elav naabrinaine allkirja loomulikult andis, seega oli asi JOKK, bürokraatia rahuldatud. Siiski olen püüdnud tema prügikonteinerit kasutada nii harva kui võimalik – suuremal perel tekib endalgi jäätmeid piisavalt – ja toimetanud enda omad elukoha prügikasti. Muide, kohas, kus ei elata, vaid ainult käiakse, neid väga palju ei tekigi.



Oktoobri algul laekus mu postkasti mahukas ümbrik Ragn-Sellsilt koos allkirja ootava liitumislepinguga. Tihkes kantseleikeeles materjali läbiuurimiseks kulus hulk aega ja lõpptulemuseks oli tõeline masendus. Sain teada, et juba oktoobris pean firmale tagama 140 liitrit prügi ja novembris sama palju. Et pean konteinerile rajama kivise aluse ja kõva tee, käima talvel ligipääsu lumest puhtaks lükkamas ja kasti kaanelt lund pühkimas.



Andku lugupeetud prügifirma andeks, sellised olid suvilaomaniku meeleolud, kelle aktiivne tegevus kinnistul lõpeb tavaliselt sügisese lehtede kokkuriisumisega, püsielanikud leiavad lepingu senisest pigem soodsama olevat.



Tõmbasin kopsud sügavalt õhku täis, enne kui linnamajandusosakonna telefoninumbri valisin, et nuruda taas mingi lahendus pääsemaks talvisest askeldamisest tühjade prügikonteineritega ja igakuiste arvete tasumisest.



Seekord otsustasin ka printsipiaalselt öelda, et naabrinaiselt ma enam allkirja ei võta, vahest on tänapäeval siiski mingi võimalus tellida prügivedu vastavalt vajadusele. Peaks ju olema!



Aga polnud mul vaja midagi seletada, põhjendada, viriseda. Lihtsalt juhatati Tartu koduleheküljele ja sealt edasi vastavale lingile, kust leiab korraldatud jäätmeveost vabastamise avalduse blanketi, mis tuleb täita ja ära saata. Kusjuures suvilaomanikul on olemas ka võimalus tellida prügivedu mõneks kuuks.



Ja rohkem mul sõnu polegi. Loodan vaid, et kõik need avaldused liiguvad tõrgeteta ettenähtud teed ja mõistlikud lahendused on edaspidi muudeski asjades võimalikud.

Tagasi üles