Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2320769t1hc45f.jpg)
Viimasel kuul on meedias pilku püüdnud üleskutse päästa metsad. Püütakse jätta muljet, et keegi tahab Eestimaa metsast lagedaks raiuda ja seejärel veel ka raielangid maha müüa. Ja kutsutakse üles sellisele plaanile vastu seisma.
Eesti metsi tuleb tõepoolest hoida, aga hoida mitte poliitilise agitatsiooni ja allkirjade kogumise teel, vaid neid asjatundlikult ning järjepidevalt hooldades ja majandades.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on kainelt hinnanud tänast olukorda Eesti riigile kuuluva metsa majandamisel ning otsustanud teha töökorralduslikke muudatusi.
Kolm üksust
Käesoleva aasta 1. juulist jõustuvate muudatuste eesmärk on pakkuda elanikkonnale senisest mitmekesisemaid metsa kasutamise võimalusi, jälgida täpselt, mismoodi riigimetsa majandatakse, ning saavutada metsatööde korraldamise suurem efektiivsus. Kõike seda tehakse selleks, et eesti rahvale täna ja kindlasti ka tulevikus kuuluva vara eest heaperemehelikult hoolt kanda.
Muudatused tehakse ajal, mil riigimetsas on just läbi saanud lindude pesitsusajal kehtiv kevadine raierahu, lõppenud on metsaistutuse kiire aeg ja metsamehed jätkavad noore metsa hooldustöödega.
Ka tänavu istutab RMK vähemalt 11 miljonit noort puud, sest meil on kindel põhimõte: iga raiesmiku asemele peab kerkima uus mets. Nii on see olnud aastaid ja nii ka jääb.
Alates 1. juulist on töö RMKs jagatud kolme üksuse vahel metsa haldamine, metsa majandamine ja metsamaterjalide turustamine.
Eraldi ja senisest veelgi suuremas mahus jätkub metsataimede kasvatamine ja metsapuhkuse võimaluste pakkumine. Tööde juhtimisele kulutatud raha ja aja arvelt hoiame kokku ning teeme senisest enam nii metsa- ja puhkemajanduslikke kui ka looduse hoidmist tagavaid töid.
Olukord, kus igal aastal on tegemata jäetud kolmandik vajaminevast metsanoorendike hooldusest ning pool metsa paremat kasvu tagavatest harvendusraietest, jääb käimasolevate muudatuste tulemusel igaveseks minevikku.
Metsa tööle
Mitmed asjast huvitunud osapooled on väljendanud oma muret tööjõu vähenemise ning sellega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude üle kaob ülevaade metsas toimuvast, inimesed peavad maalt linna kolima ning külad jäävad tühjaks.
Tuleb tunnistada, et ümberkorraldused on tõesti üsnagi ulatuslikud: varem tegeles metsamajanduslike tööde juhtimisega RMKs kokku 509 inimest, alates juulikuust teevad sama töö ära vaid 300 töötajat.
Samas on hea teada, et vähendame just raietööde korraldamisele kulutatavat aega, samas aga suurendame metsamajanduslike tööde kavandamise ja uue metsapõlve rajamise eest hoolitsevate inimeste hulka.
Maaelu pärast muretsejatele aga saame öelda, et plaanime metsa töölisi hoopis juurde leida, veel vähemalt viiesajale tublile töölisele oleks riigimetsas tööd küll. Sest tuleb tunnistada inimesi metsas töö tegemiseks ei jätku.
On ka lahkujaid
Mitmed senised RMK tööjuhid on vastu võtnud otsuse siirduda metsa tööle 5. mail alustas esimene 12-liikmeline harvesterijuhtide koolituskursus Luua Metsakoolis.
Metsatöö on tänapäeval väga häid erialaseid oskusi nõudev ja seetõttu ka korralikult tasustatud töö. Vajamineva töötajate täiendõppe maksame omalt poolt kinni. Mitmed töötajad on otsustanud hakata ettevõtjatena RMKle teenust pakkuma. Ka sellisel viisil jätkates ei ole nad riigimetsale kaduma läinud.
Tartumaa 39st metsamajanduslike tööde juhtimisega seotud töötajast jätkab 1. juulist uues struktuuris ja uutel ametikohtadel juhtidena 18 töötajat.
Staaikatele töötajatele pakkus RMK eelpensioni võimalust, poolte kokkulepet ja väärikat kompensatsiooni. Sellist võimalust kasutavad seitse senist juhti.
RMK ettepanek uues struktuuris oskustöölistena jätkata ei sobinud 14 senisele tööjuhile ja siin on meie raskeks valikuks koondamine. Uue struktuuri töötajate kontoriteks jäävad ajaloolised Laeva ja Alatskivi metskonna kontorihooned.
Hea meel on sellest, et RMK pika kogemusega metsaülematest jätkab uuenevas organisatsioonis tööd enamik: 60 metsaülemast 51 võtsid vastu väljakutse jätkata teistsuguse töökorraldusega. Järelikult usuvad ka nemad, et riigimetsi saab hoida ja majandada senisest tõhusamalt.
Nii et metsa hoiame ikka, aga tööd tehes, mitte metsast hoolivaid inimesi hirmutades ja lähenevate valimiste eel poliitikavankri ette rakendades.