Postimees Lätis: see «meteoriit» ei ole taevast langenud
Täiendatud kell 14.56!

Meteoriidikraatri põhjas tegutsevad teadlased ning kraatri ääres sibavad ajakirjanikud ning kohale tõtanud uudishimulikud.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Lätis alla kukkunud meteoriiti suundus otsima ka Postimehe esindus. Parasjagu viibivad reporter Alo Lõhmus ning fotograaf Lauri Kulpsoo kraatri kõrval. Esialgsetel andmetel on tegemist siiski kellegi lavastusega.


Alo Lõhmus märkis, et kohapeal teevad tööd nii Läti kui ka Tartu Ülikooli teadlased. Ühiselt on kindlaks tehtud, et suure tõenäosusega ei pärine meteoriit siiski kosmosest vaid on kellegi hale lavastus.

Tartu Ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe sõnas Lõhmusele, et kraatri iseloom viitab lavastusele. Praegu on kraatri kõrval asuv nätske savi vallina selle serval. Päris meteoriidi korral oleks aga terve lagendik mulda täis. Niisiis arvavad teadlased, et 90-protsendilise tõenäosusega ei ole tegemist meteoriidiga.

Fotograaf Lauri Kulpsoo vahendas eelnevalt, et maa sees on umbes 7-8 meetrit lai kraater. Selle põhjas paistab umbes meetri laiune auk, mille servad on põlenud.

Kulpsoo lisas veel, et kraatri serva on moodustunud umbes meetri kõrgune mullast vall. Pinnas on sündmuspaigas väga märg.

Esialgsetel andmetel kukkus eile õhtul kohaliku aja järgi kell 17.30 Lätis Valmiera rajoonis Mazsalaca (Väike-Salatsi) küla lähedale meteoriit, mis tekitas kraatri.

Tartu observatooriumi direktor Laurits Leedjärv sõnas hommikul, et veel ei ole teada, kas meteoriit on looduslikku päritolu või on see mõne vana satelliidi tükk. Praeguste hinnangute kohaselt ei ole aga kraatrit tekitanud kosmosest pärit ese.

Kuulu järgi askeldanud hommikul ümber kraatri ka Kundrati talu omanik Larissa Gerassimova, kes nõudnud igalt külaliselt oma maale astumise eest ühe lati (22,5krooni). Lõhmuse kinnitusel lebanud praegu augu kõrval kõigest korjanduskast, mille juures silt «Põllu taastamiseks».

Tagasi üles