Teadlane: Läti meteoriidijuhtum on erakordne

Teleskoop.

FOTO: Postimees/Scanpix

Tartu observatooriumi direktor Laurits Leedjärv sõnas, et praegu ei ole veel teada, kas Lätis maha sadanud meteoriit on looduslikku päritolu või on see mõne vana satelliidi tükk.


Esialgsetel andmetel sisenes taevakeha atmosfäri Ida-Läti poolt ning lendas enne maapinna puudutamist riigi kohal ligi 180 kilomeetrit, sõnas Leejärv.



Looduslike taevakehade puhul ei ole Leedjärve sõnul radiatsiooni oht reeglina väga suur. Küll võib esineda ohtlikku radiatsiooni, kui selgub, et Lätis maha sadanud kosmosesaadetis oli siiski tehiskaaslane. «Mitmeid kosmoseaparaate toidab radioaktiivne kütuseelement,» selgitas Leedjärv.



Praegu puudub informatsioon, kas elanikud nägid taevakeha langemas. Teadlase hinnangul peaks sellise keha langemisega kaasnema aga tugev valgusefekt ning ka müra.



Tehiskaaslaste väiksemad tükid põlevad atmosfäris enne maapinnale jõudmist enamasti ära. Mõned suuremad tükid võivad aga siiski ka maapinnani jõuda.



Sündmus on siiski erakordne, sest maapinnale ei jõua kosmosest pärit esemed just sageli. Paljud inimesed on käinud geoloogidele huvitavaid kivimeid näitamas, ent enamasti on need olnud Maa päritolu metallimaagid, teab Leedjärv.



Lähemate aastakümnete jooksul ei ole teadaolevalt maapinnale jõudmas ühtegi Maale ohtlikku meteoriiti. Selles osas jälgivad maailma teadlased praegu kosmost hoolega.



«Ja kui ka tekib mõni ohtlik taevakeha, mis ähvardab maad, siis usutakse, et seda suudetakse kõrvale juhtida või siis puruks lasta.»



Leedjärv kinnitas, et ööl vastu tänast oli ilm pilves ning keegi Tõraveres taevalaotust ei jälginud. Seega ei ole Eesti kosmoseuurijatel praegu rohkem informatsiooni kui massiteabe kanalitel.



Eestisse on meteoriidid langenud näiteks Saaremaale Kaalisse, ning Põlvamaale Ilumetsa.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles