Tõukefondi raha lapib eelarvet

FOTO: Graafika: TPM

Eelarvekärped viivad teadusraamatukogudelt kümneid miljoneid kroone, mis teeb ülikoolide raamatukogudele keeruliseks üha kallinevate teadusartikleid sisaldavate andmebaaside ostmise.


Eelmisel nädalal teatas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, et Euroopa Liidu tõukefondi raha toel suurenevad teadusraamatukogude võimalused osta teavikuid. Tegelikult katab tõukefondi raha napilt tühimiku, mille enne tekitas raamatukogude ühishangete eelarvesse tehtud kärbe.



Monograafiaid ei osta


Kuna tänapäeva teadusraamatukogudes on olulisel kohal e-raamatute ja teadusartiklite elektroonilised andmebaasid, mida ostab ülikoolide raamatukogudele MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ELNET, siis puudutab raamatukogusid kõige rängemalt EL­­NETi eelarve kärpimine.



ELNETi pea 24-miljonilisest eelarvest kärpis ministeerium sedavõrd palju, et alles jäi vaid üheksa miljonit krooni.



Teadusraamatukogu üks füüsilisel kujul raamat võib maksta 500–2000 krooni, Eesti ülikoolides kasutatav kalleim andmebaas Science Direct maksab aga ligi 11 miljonit krooni aastas.



Eesti ülikoolide raamatukogudelt lõikas riik eelarvest ühtekokku maha 10 759 031 krooni. See tähendab, et iga raamatukogu saab vähem osta nii varem iseseisvalt hangitud elektroonilisi andmebaas-raamatukogusid kui ka tavalisi raamatuid.



Euroopa Liidu tõukefondi rahaga korvatakse küll ELNETi elektroonilistele andmebaasidele tehtud kärbet, kuid selle raha eest ei saa osta raamatuid. Seega peavad raamatukogud leidma raha raamatute ostuks oma kärbitud eelarvetest.



Tartu Ülikooli raamatukogu direktori ja ELNETi esimehe Martin Halliku sõnul tähendab see seda, et ülikooli raamatukogu ei saa enam osta endises mahus monograafiaid.



Keeruline ostmine


E-teavikute hankimise programmist antakse konsortsiumile 18 430 000 krooni. Tõukefondist raha saamiseks vajaliku omafinantseeringu, 6% sellest summast ehk üle 110 000 krooni, peavad raamatukogud leidma aga omast taskust.



Ministri lubatud tõukefonditoetus on ette nähtud teadusaparatuuri ja seadmete ajakohastamiseks. Sellest toetusest on võimalik rahastada ka andmebaaside ostu raamatukogudele.



Halliku sõnul on tõukefondi programmi kitsaskohaks asjaolu, et see avaneb alles aasta lõpus. See tähendab, et fondist raha saamine ning andmebaasi tellimine langevad samale ajale, mis muudab kogu protsessi pingeliseks.



Kui vaadata nii raamatukogude kui konsortsiumi eelarvet, siis kahaneb üle kolmandiku riigi antav raha ning ilmselt tõmbab riik rahasid veelgi koomale, sedastas Hallik. Samas avaldas ta lootust, et kui leida lahendus praegusele olukorrale ning paar aastat üle elada, lähevad asjad paremaks.

Tagasi üles