/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ei luba «Teeme ära» prügimägede koristuseks Raadi lennuväljalt täpset kuupäeva, kartes miljoneid kroone kulu maksumaksja taskust.
Minister pelgab kampaaniaprügist lisakulu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamkivi tunnistas, et riik on käitunud leebelt ja heauskselt, võimaldades firmal Utileek venitada 2008. aasta 3. mail loodusest kogutud kuni 4000 tonni kampaaniaprügi taaskasutusse või prügimäele vedamisega ligi poolteist aastat.
«Oleme pidevalt tuletanud ettevõttele tema kohustust meelde, kutsunud teda korrale ja ka keskkonnainspektsioon on temaga korduvalt suhelnud, aga heatahtlik periood hakkab nüüd läbi saama,» rääkis Tamkivi.
Lõhnab kohtu järele
Siiski ei nimetanud keskkonnaminister ühtki kuupäeva, mille saabudes võiks Raadi lennuväli olla prügist puhas.
«Keskkonnainspektsioon on saanud tänaseks ülesande kasutada kõiki seaduslikke võimalusi kuni sunniraha ja trahvideni välja,» kinnitas Tamkivi. «Kui midagi ei järgne, tuleb võibolla kohtu poole pöörduda.»
«Teeme ära» eestvedaja Rai-ner Nõlvak leidis, et häda sai alguse kehvast lepingust. Nõlvaku sõnul jäi keskkonnaministeeriumis koostatud lepinguist jäätmekäitlejatega välja punkt, mis kohustaks neid kindlaks kuupäevaks prügi taaskasutama või prügimäele vedama.
Nõlvak tunnistas enda moraalset vastutust Raadil vedeleva prügi pärast ja lubas samuti kaaluda võimalust pöörduda Utileegi vastu kohtusse.
Tamkivi tõdes, et keskkonnaministeerium saaks tellida ise Raadil vedeleva prügi äraveo ja esitada Utileegile arve, kuid ilmselt tähendaks see miljonite kroonide võtmist maksumaksja taskust. Kuna Utileek Lõunal on praegugi suured makseraskused, põhjustaks hiigelnõue automaatselt firma pankroti, arutles Tamkivi.
«Kogu Raadi prügiasi ära klaarida võib olla suurusjärgus 10-20 miljonit krooni,» hindas ta. «Tõsi, «Teeme ära» prügi moodustaks sellest murdosa.»
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni juhtivspetsialist Helen Manguse ütles eile, et ametis on valminud jäätmeloa muutmise eelnõu, mille järgi ei tohiks Utileek enam Raadile jäätmeid juurde vedada.
Ladu muutus prügilaks
Keskkonnaamet väidab, et Utileek Lõuna on hoidnud Raadi ruleerimisrajal taaskasutatavaid jäätmeid kauem kui kolm aastat. Jäätmeseaduse mõttes pole Raadil enam vaheladu, vaid illegaalne prügila umbes 35 000 tonni jäätmetega.
Erinevail andmeil 2000–4000 tonni «Teeme ära» prügi, mis paikneb ligi kilomeeter ruleerimisraja jäätmekuhjadest eemal lennurajal, Manguse kinnitusel sama paragrahvi alla ei käi. Küll ütleb jäätmeseadus, et need tulnuks aasta jooksul arvates nende ladustamisest taaskasutusse suunata.
Tamkivi lisas, et mured Utileegiga said alguse Teeme Ära kampaania rutakast ettevalmistusest. Ministri sõnul oli keskkonnaministeeriumil küll teada, et jäätmete käitlemiseks odavaima pakkumise teinud Utileek oli kehva ärikultuuri pärast jäätmekäitlejate liidust välja heidetud, kuid kaalumisaeg sai otsa – 3. mai jõudis kätte.
Loa «Teeme ära» prügi Raadi lennuväljale viia andis maa omanik Tartu vallavalitsus. Vallavanem Aivar Soop, kes kohtub täna keskonnaministeeriumi ja Utileegi esindajatega, leidis, et probeemi peavad lahendama ministeerium ja Utileek omavahel.