Chemicum saab täna lõpuks pidulikult avatud. Seda keerulist tehnikat täis maja on keemikud pikisilmi oodanud juba kümmekond aastat.
Chemicum lubab Nobeli medalit
«Nüüd võiks näiteks 25 aasta pärast meie lõpetajate seast üht nobelisti oodata,» on TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan professor Peeter Burk optimistlik.
Siinkohal pidas dekaan silmas, et kui 1858. aastal sai Carl Schmidt renoveerida praeguses peahoones asunud keemialabori, läks umbes 50 aastat ja Tartu Ülikoolist võrsus esimene ja siiani ainus nobelist Wilhelm Ostwald.
Keerulisim Euroopas
Valgete kitlitega tudengid ja õppejõud on uues majas toimetanud juba paar nädalat.
Kuigi hoone pidi esialgsete plaanide kohaselt valmima juba tänavu veebruariks, venis avamine üle poole aasta. Keeruliste laborisüsteemide töökorda seadmine ja katsetamine tõi mitmeid üllatusi ning tõrkeid.
Samas tuleb arvestada, et keemikum on keerulisima sisseseadega hoone, mis Euroopas viimase kümne aasta jooksul ehitatud, ja selle korralik tööle hakkamine võtabki aega, sedastas TÜ planeerimistalituse juhataja Heiki Pagel.
TÜ keemiainstituudi direktor Enn Lust näitas eile uhkusega laboreid ja tehnikat, mille hulgas on näiteks mass-spektromeeter, mis maksab enam kui neli Ferrarit, ja 300 000-kroonine kütuseelemendi katseaparatuur – kõik teadlaste ja tudengite käsutuses.
520 miljonit
Teadusprorektor Kristjan Halleri sõnul on keemikud pikka aega pidanud olema oma tööks sobimatutes tingimustes. Ta avaldas lootust, et nüüd on see probleem lahendatud ning teadlastel on motivatsiooni jääda Tartusse tööle.
Chemicumis hakkab tööle ligi 300 teadlast ja doktoranti ning õppima ligi 600 üliõpilast.
Kõige selle jaoks on ette nähtud üle 12 000 ruutmeetri pinda. Chemicumi hoone on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi toel, hoone ja sisustus läks kokku maksma 520 miljonit krooni.