Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2306735t1h6c6c.jpg)
Reedel avab Tartu Kaubamajas uksed DNA-töötuba, kus kummikommide abil kirjutatakse ümber Oskar Lutsu «Kevade». Omatehtud DNA-mudeli võib igaüks pärast töö valmimist ära süüa.
Teaduskeskus Ahhaa ja Tartu Ülikool kutsuvad kõiki reedel, 25. aprillil Tartu Kaubamajja ülemaailmset DNA-päeva tähistama.
Kell 16 avatavas avalikus töötoas saavad kõik huvilised tutvuda DNA kodeerimise süsteemiga uudsel ja värvikal moel: nimelt kirjutatakse Oskar Lutsu «Kevade» üles DNA triplettkoodis kaksikspiraalina, milles ühikuteks on värvilised kummikommid.
Ahhaa-keskuse giidide juhendamisel saab igaüks proovida, kuidas informatsiooni kodeerimine looduses toimub, ning omatehtud DNA-mudeli võib töö lõppedes kas kaasa võtta või hoopis ära süüa.
DNA-päeval Tartus saab lihtsalt ning mänguliselt selgeks keerukana tunduv geneetilise info kodeerimise süsteem. Päev räägib kõigile mõistetavalt geneetikast ja tutvustab selles vallas uusi suundi. Loengud seletavad lahti seoseid geenide, keskkonna, elustiili ja tervisliku seisundi vahel.
Kaksikspiraali ehitus avastati 55 aastat tagasi, aprillis 1953. Sellesse hiigelpikka molekuli on elegantsel moel kätketud tohutu hulk informatsiooni, kusjuures geneetiline kood on ühine kõigele elavale, alates bakteritest ning lõpetades inimesega.