Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Midagi on valesti!
Kirjutama sundis mind kodaniku kohus pärast seda, kui olin vaadanud ETV saates «Osoon» (7.04) näidatud turbakaevandamisloa taotleja vastast esinemist. Nagu aru saada, vajab loa taotleja kütust Tartu soojusjaama tarvis.
Käisin omal ajal seda tänapäevast ja hea kasuteguriga kohaliku kütusega köetavat jaama vaatamas. Jaam jätab tõesti hea mulje. Teadaolevatel andmetel oli jaama rajamise peamine entusiast linnakodanik Tiit Veeber. On loomulik, et kütust jaama jaoks tuleb võtta võimalikult lähedalt ja et kütteturba saamiseks on otstarbekas laiendada Keressaare kaevevälja.
Kummaline oli aga kuulda ja näha turba kaevandamise vastaseid. Nõutakse keskkonnamõjude uuringute tegemist. Kaevevälja laiendamiseks pole seda vaja, kuna kaevandamisele eelnesid kasutatava ala uuringud. Asjatult kulutatud raha läheb kütuse omahinna sisse ja selle kaudu mõjutab sooja müügihinda.
Olen ise aastakümneid tegelnud maavarade kaevandamisega, sellega kaasnevate keskkonnamõjude uurimise ja ka nende minimeerimisega. Töötasin enam kui 13 aastat suure Oru turbakombinaadi naabruses ja väidan, et turba tolm ei levi läbi metsa kuigi kaugele.
Kurb on aga see, et ükskõik, kes taotleb maavara kaevandamise luba, leiab tohutut vastuseisu. Olgu siis liiva-, kruusa-, paekivi-, savi- või turbakarjääri rajamiseks. Õige varsti pole meil enam kusagilt saada killustikku, liiva ega kruusa.
Paul Vesiloo,
mäeinsener
Ohtlik pettepilt
Ühes aprillikuu päevakajasaates räägiti elukestva õppimise vajalikkusest muidu igati sisukas esituses häiris keelte nimetamine nn pehmeteks aineteks.
Alavääristav varjund seostub ilmselt ühiskonna ladvikus valitseva üleolekuga kõige suhtes, millel puudub otsene majanduslik tähendus.
Kasumile ohverdatakse lõpuks kõik vaimsed väärtused, viimaste rõhutamist peetakse halvaks tooniks mitte ainult «elu peremeeste» endi, vaid ka nende imetlejate hulgas. Ometi nõuab ükskõik millise keele korralik omandamine nii tõsist järjekindlat tööd kui ka teatud vaimseid eeldusi.
Eriti just noori kuulajaid-lugejaid eksitav petlik hoiak ahvatleb pealiskaudsusele ning tagajärjeks on puuduliku keeleoskusega inimeste juurdekasv. Madala keelekultuuriga hiilgajaid leidub aga juba praegugi mõtlemapanevalt palju.
Olaf Paabo