Tartu võimukolmik kaalub muudatusi

Eile kell 14 kogunesid raekojas Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu delegatsioonid, et hakata kokku panema uut koalitsioonilepingut. Foto: Margus Ansu

Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit loodavad eile pärastlõunal alanud läbirääkimiste tulemusel uue koalitsioonilepingu sõlmimiseni jõuda homseks.

Sellise tähtaja paneb paika kolme erakonna piirkonnajuhtide eile allkirjastatud kokkulepe koostööst Tartus aastatel 2009–2013. Koalitsioonilepingus kajastatakse osapoolte kavatsusi ja võimuliidu tööjaotust.

Reformierakonna Tartu piirkonna juht Urmas Kruuse ütles eile kell neli läbirääkimistel võetud vaheajal, et töö on olnud väga põhjalik ja nõuab veel aega ka täna.

Selleni, kuidas jagunevad uuendatava koalitsiooni liikmete vahel ametikohad, ei olnud eile veel jõutud ja Kruuse ütles, et ametikohtade jagamiseks läheb pärast programmiliste seisukohtade läbiarutamist.

Üksikud karid

Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Aadu Must ütles enne läbirääkimiste algust, et erimeelsused võivad kerkida ühistranspordi korralduses, kus olevat selge, et praegune süsteem on nõrk, aga munitsipaalbussifirma loomine pole vältimatult ainus mõeldav lahendus.

Erimeelsusi on ka tasuta koolitoidu küsimuses kuni gümnaasiumi lõpuni välja, mille kohta Kruuse olevat küsinud, kas ka Kruuse ja Musta lastel oleks tingimata tasuta koolitoitu vaja. Kuid Musta sõnul võiks lihtsustatult öelda, et selgem ja lihtsam oleks tasuta koolitoit tagada kõigile.

Kolmandaks võimalikuks komistuskiviks nimetas Must munitsipaalelamispindade ehitamist, kuid möönis ka, et sobib ka ostmine või kohandamine, küsimus pole hankimise viisis, vaid et need oleksid olemas.

Rahvaliidu Tartu linnaühenduse esimees Karin Jaanson ütles kõneluste vaheajal, et erimeelsusi pole veel esile kerkinud, kuid nende erakond peab oluliseks suurelamupiirkondade korrastamise küsimuse lisamist koalitsioonilepingusse.

Kuigi lihtsaim oleks ametikohtade jagamisel jätta kõik endiseks, on olukord siiski muutunud.

Reformierakonnal on uues volikogus kaks kohta eelmisest vähem (17), Keskerakonnal üks rohkem (9) ja Rahvaliidul kaks vähem (2).

Muudatused õhus

Nii on Keskerakond võtnud nõuks välja pakkuda kaks abilinnapeakandidaati, kellest üks oleks seni sotsiaalvaldkonda juhtinud Vladimir Šokman.

Must ütles, et erakonnale sobiks sotsiaalvaldkond ka edaspidi, kuid samuti oleks mõeldav kultuuri ja hariduse valdkonna või/ning planeeringu- ja ehitusvaldkonna juhtida võtmine.

Keskerakond soovib ka volikogu esimehe kohta.

Rahvaliidu puhul on tehtud viiteid, et kahe volikogukoha puhul võiks õiglane olla volikogu aseesimehe koht, kuid Karin Jaanson märkis, et soov oleks saada ikkagi abilinnapea kohta, et linnajuhtimises igapäevaselt osaleda.

Linnapea koht jääb mõistagi valimised võitnud  Reformierakonnale, ei ole aga selgust, millised on erakonna plaanid juba pensionieas planeeringute ala abilinnapea Väino Kulliga või kas ametikohtade jagamisel jääb kultuuri ja hariduse valdkonna abilinnapea koht Jüri Sasile.

Sasi ütles, et temaga ei ole sel teemal kõneldud ei ametlikult ega mitteametlikult, aga vastas küsimusele, kas ta ise oleks valmis jätkama: «Miks mitte!»