Priit Pullerits: kuhu jäi preemia?

Priit Pullerits.

FOTO: .

Palun pingutage mälu: millal on seda veel juhtunud, et Tartu külje alt pärit sportlane tuleb Tartu lähistel Euroopa meistriks, ja seda sugugi mitte mõnel friigialal, vaid ikkagi alal, mis on Euroopas üks populaarseimaid, nii telepildis kui harrastajate arvult?


See on ju sündmus, mis ei vääri ainult üldrahvalikku tähelepanu, vaid ka valitsuse tunnustust.



Paraku ei jõudnud Allan Orase võit Tartu rattamaratoniga üheskoos peetud maastikurataste maratoni EMil kuigi suurelt isegi ajakirjanduse veergudele. Eesti Päevaleht eraldas sellele oma spordiploki viimasel küljel kuus lõiku. Postimehe sporditoimetus vaikis sellest sootuks. Ime siis, et need, kes seesuguste tiitlivõitude eest preemiaraha jagavad, lasid Orase saavutusel unustusehõlma vajuda. Masuajal ju iga kroon hirmus kallis.



Aga samal päeval, kui Oras triumfeeris Elvas, sõudsid Valgevenes Brestis paarisaerulisel kahepaadil end Euroopa meistriks Kaspar Taimsoo ja Allar Raja. Vaat see on tulemus, mis väärib esiküljel suurt pilti, leidis Postimees. Spordi- ja valitsusjuhid jagasid lehe vaimustust. Selle kuu algul eraldas valitsus kultuuriminister Laine Jänese ettepanekul kahe sõudja ning nende kahe treeneri premeerimiseks 450 000 krooni.



Kust see raha raskel ajal tuli? Vastus on siin: vastavalt valitsuskabinetis kokku lepitud kriteeriumidele võib valitsus premeerida Eestit edukalt esindanud sportlasi Euroopa meistrivõistluse kuldmedali võitmise puhul 300 000 krooniga.



Miks siis küll ei võinuks valitsus tunnustada rahaeraldusega ka Orast, kahe lapse isa, igati sümpaatset ja visa ja sõbralikku rattameest?



Kui seda kultuuriministeeriumilt küsisin, kuulsin vastuseks seletust, mida olin aimanud: maastikurataste maraton, erinevalt paarisaerulisel kahepaadil sõudmisest, pole olümpiaala.



Paraku pole see seletus loogiline. Tänavu talvel tuli Euroopa sisemeistriks seitsmevõistluses Mikk Pahapill ning teenis selle eest 300 000 krooni.



Seitsmevõistlus erineb olümpiaalast kümnevõistlusest vähemalt sama palju nagu maastikurataste maraton olümpiaalast maastikurataste krossist.



Ajas rohkem tagasi minnes leiab premeerimisel olümpia-printsiibist suuremaidki kõrvalekaldeid. Aastal 2005 teenisid motomehed Are Kaurit ja Jürgen Jakk MMi pronksi eest kahe peale 200 000 ning rallisõitja Markko Märtin samasuguse saavutuse eest 100 000 krooni. Võistlustantsijad Eduard Ko­rotin ja Kristine Esko said elukutseliste kümne tantsu EMil esikoha eest 225 000 krooni.



Järgmisel aastal tuli Marko Luhamaa maailmameistriks karates ning sai tasuks 300 000 krooni. Olle Kärner teenis sellal orienteerumise EMil saadud kolmanda koha eest 75 000 krooni ning kolm noort orienteerujat teatejooksu MM-kulla eest igaüks 50 000 krooni.



Tunamullu said kaheksa rühmvõimlejat MMi esikoha eest igaüks 37 500 krooni. Lisaks on valitsus jaganud sadu tuhandeid kroone alles juuniorieas sportlaste medalivõitude eest, rääkimata kurtide ja nägemispuudega sportlaste premeerimisest.



Miks küll peaks Oras, keda kõik rattahuvilised teavad pühendunud sportlasena, oma pika karjääri säravaima saavutuse eest tühjade kätega jääma?



Spordielu telgitagustes ei käi väiksem lehmakauplemine kui poliitikas. Seetõttu võib uskuda neid, kes väidavad, et sõudeliidu president, ärimees Rein Kilk on osav võitlema lobitööga sõudjaile preemiaraha välja ka siis, kui sõudmise EM on MMi ja MK-sarja ja isegi Luzerni regati järel ilmselgelt mitmenda­järguline võistlus. Ja küllap on tõde ka selles, et jalgratturite liidu president, ärimees Jaan Toots pole oma raha lugemise kõrval värske Euroopa meistri raha eest hoolitsemist oma südameasjaks võtnud.



Aga tublit spordimeest ei saa ju väärilise tasuta jätta. Olen ligi kahe nädala vältel suhelnud korduvalt nii rattaliidu kui kultuuriministeeriumiga ning nüüd on asjad jõudnud nii kaugele, et  rattaliit, kes esialgu jäi ära­ootavale seisukohale, koostas viimaks ettepaneku Orase premeerimiseks. Kultuuriministeerium andis eile sellele positiivse otsuse ning saatis edasi rahandusministeeriumile, kust see peaks nädala pärast jõudma valitsuse istungi päevakorda.



Ettepanek on premeerida Orast EM-tiitli eest 100 000 krooniga ja tema treenerit 50 000 krooniga. Nüüd lahutab Euroopa meistrit väljateenitud võidusummast vaid peaministri allkiri.

Tagasi üles
Back