Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karin Bachmann
Maastikuarhitekt:
Laiemas plaanis olid tulemused üsna naljakad – kõik kiruvad Keskerakonda, aga tema paneb ikka pika puuga. Tartus üllatasid rohelised – et nad ühtegi kohta ei saanud. Samuti arvasin, et erakondade vahekordi kõigutatakse rohkem, et reformi kõigutatakse rohkem, et valitakse rohkem IRLi ja sotse, eriti neid. Põhimõtteliselt olen aga rahul – Tartu jääb ikka vee peale.
Ise valisin rohelisi, lootsin neilt värskemaid, teistsugusemaid mõtteid, sest seni koalitsioonis olnud on seal tõesti juba väga pikalt olnud. Tartus ei ole midagi väga halvasti, kui, siis on natuke halvasti.
Avatust ja sallivust võiks ka küll rohkem olla.
Andres Dvinjaninov
Emajõe Suveteatri juht:
See tulemus on Tartule hea. Linn on pikki aastaid arenenud suhteliselt õiges suunas. Ma ei arva, et peaks viisitamlikult asju ümber pöörama: Viisitamm maha ja Kivimägi asemele.
Ootan põnevusega, kellega Reformierakond koalitsiooni moodustab. Minu soovitus?
No kuidas mina peaksin raketiteadlastele soovitama, millise kütusega uus rakett lendama peaks!
Võib jätkata sama seltskond. Samuti võib vahelduseks IRL proovida Reformierakonnaga, või miks mitte sotsidega ühe laua taga olla. Et tekiks uus ja heas mõttes teravam kooslus. Need kaks erakonda on ju opositsiooni lippu hoidnud ja teravustega lagedale tulnud – kuidas neid teravusi ja probleemitõstatusi koos siluda, seda oleks palju huvitavam vaadata.
Berk Vaher
Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees:
Tulemus oli ootuspärane, liigagi. Vahepeal paistis, et ka rohelised saavad paar kohta, siis oleks ju volikogusse tekkinud täitsa põnev situatsioon. Aga senine koalitsioon sai oma hääled kokku ja paistab, et kõik läheb vana moodi edasi. Usun, et senine kolmik jätkab.
Karin Jaanson on oma tööga nii hästi hakkama saanud, et ka talle jäetakse töökoht alles. Nähtavasti ei ole ka linnaelus suuri muudatusi oodata.
Ausalt öeldes oleks uusi nägusid tahtnud küll, uusi on volikogus vähe. Ega rohelised oma kampaaniaga hiilanud, kohe oli näha, et kogemusi on vähe, aga nende endi kogemustega inimesi oleks juurde küll vaja.
Kui ma vaatan oma kogemu-si ja inimesi enda ümber, kultuurivaldkonda, siis suur osa on aru saanud, et paljusid asju saab teha ka ilma parteide ja linnavalitsuseta. Raha oleme saanud kultuurkapitalilt, linnavalitsuse raha oleme kasutanud minimaalselt, küll suurte juubelite ja konverentside puhul, ja ka Prima Vista on linna eelarves sees.
Arvan, et volikogu jääb samasuguseks kummitempliks, mis ta on siiani olnud. Oleks vaja mõelda selgeks, milleks see volikogu üldse on, ma ei näe seal sisulise arutelu funktsiooni – kõik, mis linnavalitsus ette valmistab, see ka enamasti läbi läheb. Ma ei näe seal olulist poliitilist debatti.
Ka opositsioon on nõrk olnud, tegelnud üksikküsimustega, pakkumata tervikvisiooni. Opositsiooni valimiskampaania tekitas pettumuse ning tulemuski oli vastav – jõudude vahekord ei muutunud. Oleks ju küll olnud võimalusi end näidata, aga küllap oli kodutöö tegemata, programmid viimasel hetkel kokku klopsitud. Aga tundub, et Tartu elanikud on rahul, vähemalt esialgu.
Leida Kikka
Samelini tegevjuht:
Hindan ääretult Tartu linnavalitsuse ja volikogu stabiilsust. Mulle väga meeldib, et seni hästi toiminu jääb püsima. Et IRL sai eelmisest korrast rohkem mandaate, siis tuleb juurde ka midagi uut ja värskemat, Reformierakonna stabiilsuse kõrval IRLi värskus rikastaks koalitsiooni.
Tartu on olnud ettevõtjasõbralik ja nii see loodetavasti ka jääb. Väga positiivne on ettevõtjale Tartu lennujaam, see võib tuua juurde uusi äripartnereid, sest neil on mugavam reisida.
Kindlasti usun, et ka raudteejaam saab korda, samuti väga loodan, et jätkatakse Tartu–Tallinna maantee väljaehitamist. Kõik see on olnud mitte üks tegu, vaid järjepidev protsess. Keegi ei saa ju ütelda, et mina tegin – alustatud ideid ja projekte viiakse lihtsalt edasi.
Seni on ehk suurim kitsaskoht lasteaiakohtade vähesus – loodan, et seegi leiab lahenduse.
Me ei saa ka rääkida tööpuudusest Tartus. Näiteks Samelin vajab õmblejaid – hästi kiiresti oleks vaja viit –, aga neid ei tule kuskilt!