Rüütli tänavalt Küüni tänavale ja sealt edasi Aleksandri tänava lõpuni kulgeb tulevikus uhke jalakäijate promenaad, kuhu autodel asja pole, ent kus jalgratturid saavad oma sõiduraja.
Aleksandri tänavalt kaovad autod
1. aprill 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni kiivalt varjatud plaan näeb ette Aleksandri tänava samasuguseks esinduslikuks kohvikute ja väikepoodidega peatänavaks muutmise, nagu praegu on Rüütli tänav. Tänav peaks saama konarliku asfaldi asemel kena sillutise, tulevad pingid, potipuud ja kui raha jätkub, siis ka skulptuurid.
Linnapea Urmas Kruuse soovil nähakse ette ka võimalus hakata seal edaspidi tähistama Tartu aasta tegusid. Samuti vaetakse, kas seal piirkonnas oleks vajadust avaliku käimla järele või mitte.
Seega oleks tartlastel tulevikus autodest segamatult võimalik promeneerida Laiast tänavast Sõpruse sillani.
Jalakäijate tänav ühendaks vanalinna ja miljööväärtusega Karlova.
Tunnel või sild
Linnajuhid ei ole Aleksandri tänavast rääkides kuigi jutukad. Abilinnapea Margus Hanson ütleb, et kui kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb tunnistada, et see pole üldse tema idee, vaid pärit Göteborgi linna kolleegidelt.
Linnakunstnik Tiit Kaunissaare aga sõnas, et idee on toores, sellest ei olegi õieti veel midagi rääkida.
Ametnike seletustest selgub, et lahendamata küsimusi on veel mitu. Näiteks see, kas Aleksandri tänavaga ristuvatel tänavatel võib autoga sõita või ei. Vanalinnas võib autoga risti üle Rüütli tänava sõita.
Teine küsimus on ristumine vilka liiklusega Riia tänavaga. Praegu on seal foor, aga ehk võiks tulevikus olla muu lahendus. Esialgse hinnangu kohaselt on sillavariant kolmandiku odavam kui tunneli rajamine ning Hansoni sõnul võib see argument oluliselt mõjutada lõpplahenduse valikut.
«Üldse eelistatakse kergsildu tunnelitele, kuna tunnelid on depressiivsed,» lisas ta.
Eraldi probleem on tuletõrjedepoo küsimus. Kas see tuleks ära kolida või rajada väljapääs hoopiski Kalevi tänava kaudu. Pole ka saladus, et päästeamet ehitab uue depoo Annelinna.
Ratturite rõõm
Kaunissaare lisas, et esialgu on põhirõhk siiski Küüni tänaval. Selle esimese, raeplatsi ja Poe tänava vahelise lõigu ehitus peaks algama tuleval aastal, ülejäänu tehakse korda 2010. aastal. Aleksandri tänav siis ilmselt pärast seda.
On aga ka võimalik, et Aleksandri tänaval algab ehitus juba tuleval aastal.
Abilinnapea Karin Jaanson ütles, et edu sünnib koostöös, oma panus on anda riigil ja erasektoril. «Vaatame või Raekoja platsi ja Rüütli tänavat kui linn selle korda tegi, on elu läinud käima,» sõnas Jaan-son.
Aleksandri tänava ümberehitamine annaks hoo sisse ka Tartu rattateede võrgu arendamisele. Teatavasti on linnavõimud pidevalt teeninud rattateede unarusse jätmise eest teravat kriitikat.
Kas nüüd on plaanis jätta midagi muud ehitamata? Linnapea Urmas Kruuse: «Midagi ei tohiks jätta ehitamata. Aga prioriteedid tuleks ajas ümber hinnata, ehitusjärjekord võib muutuda.»
Vale oleks tema meelest ka rääkida ratturite ja jalakäijate soosimisest. «See, kes ennast tartlaseks peab, niimoodi ei mõtle. Neid ei ole võimalik soosida, kui me seadust järgime. Ma ei tea praegu ühtegi näidet, kus oleks seadust rikutud.»
Kruuse on varem oma õhtuste rattatuuride põhjal kinnitanud, et Tartus on vahemaad jalgrattasõiduks ideaalsed igale poole jõuab paarikümne minutiga.
Linnapea ei ole varjanud, et tema Tartu kodu on Sõbra ja Kalevi risti lähedal Aleksandri tänava lõpust kiviga visata.