Selle maja projekteerimist ja ehitamist alustati 130 aastat tagasi. Punastest tellistest kaheksakandilise torniga maja omanik Alexander von Oettingen (1827–1905) oli mõisniku järeltulija. Kõik kuus venda Oettingene olid Tartu ülikooli kasvandikud ja täiendanud oma maailmapilti välismaal.
Neist kujunesid Tartu ja Liivimaa väga mõjukad tegelased: ühest sai Riia linnapea, teisest Tartu linnapea, kolmandast Tartu maakohtunik, neljandast Tartu ülikooli teoloogiaprofessor, viiendast Liivimaa haridus- ja kirikuelujuht, kuuendast rahvusvaheliselt tuntud füüsik.
Neist kolm kuulusid Tartu ülikooli nende professorite hulka, kes oma villade ja aedadega kujundasid Toome-taguse lageda Vallikraavi nõlva 19. sajandi keskpaigas esinduslikuks professorite linnajaoks.
Nemad aitasid oma vahenditega, kes raha, kes materjaliga, korrastada ja laiendada ka Vallikraavi kitsukese teeraja Vallikraavi tänavaks.
Tartu ülikooli teoloogiaprofessori, usuteaduskonna dekaani (tudengite seas ka Balti paavstiks kutsutud) Alexander von Oettingeni Tiigi tänava maja, praegune Tiigi seltsimaja, oli tema teine torniga elamu. Esimene troonis praeguse Pepleri ja Vallikraavi tänava nurgal (nüüd asub seal rahvaülikool). Selle hoone ristisid tollased tudengid Rooma paavstilossiks ehk Vatikaniks.
Tema venna Georgi, ülikooli rektori, hilisema linnapea ja meie teise, 1879. aasta üldlaulupeo presidendi maja kõrvalkrundil (praegu moodsa kirikuhoonega ala) kutsusid üliõpilased aga Rooma kuningalossiks ehk Lateraniks.
Teoloogiaprofessor Alexander von Oettingen laskis oma õepojal, arhitekt Rudolf von Engelhardtil projekteerida veel teisegi torniga maja (praegune Tiigi 11). Esimese valduse omandas tema kolleeg ülikoolist.
Kodulinna hüvanguks
Alexander von Oettingen polnud üksnes esinduslike valduste omanik. Professor avaldas tähelepanuäratavaid religioonifilosoofilisi teoseid, ta valiti Londoni väärika instituudi auliikmeks. Ta avaldas ka katekismuse kooliväljaande ja kirikulaulude kogu koolile ja kodule.
Tema tegudesse mahtus ka hoolitsus vaesemate ja nõrgemate eest: ta asutas töötute käsitööliste kodu ja avas vaesemate laste jaoks eestikeelse algkooli.
Kui Toomemäele hakati taasavatud Tartu ülikooli (1802) jaoks õppehooneid ehitama, siis haljastati esialgu osa Toomemäge. Alexander von Oettingen võttis oma hooleks Toomemäe ülejäänud ala, praeguse Baeri monumendi taguse ala haljastamise ja hoolitses ka Toome liivahaua (Kassitoome) korrastamise eest.
Kui Tartu Noortekoor (peadirigent Riho Leppoja) võttis oma kavva ja esitas selle aasta jaanuaris saksa helilooja, Tartu ülikooli muusikadirektori Heinrich Zöllneri (oli siin ametis 1878–1885)) oratooriumi «Luther» I osa, siis oli Leppojale suureks üllatuseks, et selle oratooriumi tekstide seadjaks oli teoloogiaprofessor Aleksander von Oettingen, Tiigi 11 kunagine omanik.
Seega on professori rajatud valduses, kus praegu asub Tiigi seltsimaja, kultuuri tehtud 130 aastat.
Ent loodusseaduste kohaselt vahetub üks põlvkond teisega...
Sõda ei halasta
Teise maailmasõja käigus, 1944. aastal sai ka kõnealune Tiigi 11 pommitabamuse. Uhke torni ja tellisornamentikaga maja jäi mitmeks aastaks varemeisse.
Kuid igaüks soovib ohu möödudes elada jälle inimese moodi. Üksnes murest, tööst ja leivast pole tahtnud elada inimesed kunagi, ükskõik millises sajandis nad on tegutsenud. Laul, tants ja käsitöö on ürgseimaid ise teha tahtmisi. Ja arukas inimene asub alati ka kaose korral iseendale töö-, elamis- ja puhkeruumi looma.