Hitchcocki filmist sai ehmatav reaalsus

Varesed. Foto: SCANPIX

Nädal tagasi ostis Anna Tõnnson Narva maantee ühiselamu juurest toidukohast söögipala näppu ja jalutas lapsekäru lükates kesklinna poole, kui nägi vastsadanud lumes kössitavat varest.

Peast käis läbi mõte, et ei tea, kas ta jalgadel seal niimoodi külm ei ole. Vareseid tuli juurde. Kui palju neid seal täpselt oli, Tõnnson kokku ei lugenud, aga arvab, et võis olla kuus, igatahes paarisarv.

Tema edasi liikudes tulid ka varesed kaasa, ikka nii, et kaks tagumist lendasid ette ja siis järgmised kaks – nagu tuttavas lastemängus «tagumine paar välja».

Aitas vaid puuriv pilk

Ainult et ühel hetkel lendas õhku tõusnud vares Tõnnsonile hoopis pähe. Naine ajas varese ära, liikus edasi, kuid linnubande ei loobunud jälitamast. Karjumine ja hirmutamine ei mõjunud, naine pistis lindude eest jooksu, ikka koos vankriga.

Vahepeal tänavat ületades jäid linnud maha, kuid leidsid ta varsti jälle üles ning jälitamine jätkus. «Nad tundusid nii targad linnud, kui ma neid vaatasin, siis nad ei julgenud nagu midagi teha, aga nii kui ma pea ära pöörasin, siis tulid,» rääkis Tõnnson.

Ebameeldivast seltskonnast vabanes naine just selg ees taganedes ja linde pilguga puurides. Järele olid nad talle lennanud botaanikaaiani.

Ornitoloog Margus Ots arvas lindude käitumise kirjelduse järgi, et tõenäoliselt võis tegemist olla hoopis hakkidega, kes palju koostööd teevad ja kelle parves hierarhia selgelt paigas on.

Otsa arvates on toidukoha juures lindudele ikka üht-teist pudenenud ning ilmselt on nad juba harjunud seda oma teravdatud tähelepanu all hoidma.

«Ja vareslastega on ju nii, et kui nad näevad, et üks midagi saab, siis on kõik kohe kohal. Kes teab, kui palju neid seal okste peal võis passida,» rääkis linnuteadlane.

Üksi olles ära söö

Otsa sõnul on toidukohtade juures jõlkuvad linnukambad üsna tavapärased ning ründejuhtumite vältimiseks ei tohi sellistes paikades lihtsalt toitu välja võtta, eriti kui ollakse üksinda. Ühe inimese puhul on linnud hulga julgemad, suuremat kampa kardetakse.

«Näiteks raekoja plats on selline koht, seal on need välikohvikud. Mõne haki tunneb juba ära, et näe see on suvi otsa siin olnud,» ütles Ots.

Ots rääkis ka, et tavaliselt on rünnakuid ette tulnud just kevadel ja varasuvel, kui lindudel pojad pesas ning neid häirivad pargist pesade alt läbi kõndivad inimesed.

Nii mõnigi inimene on vareselt sugeda saanud näiteks botaanikaaia juures, kust üle tee Emajõe ääres asub suur hulk varesepesi.

Vareslased
• Eestis on levinuimad vareslased ronk, hallvares (pildil), künnivares, hakk, harakas, pasknäär ja pähklimänsak.
• Pesitsevad enamasti kolooniatena, on seltskondlikud linnud.
• Ei ole toidu ja elupaiga suhtes nõudlikud, linnalinnud toituvad jäätmetest, käivad söömas ka prügimägedel.