Tartu võimuliit paneb oma tegevusele hinde 4, ajaleht pani aga 4–

Foto: Repro

Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit leiavad, et on Tartu juhtimisega hästi toime tulnud, sest on suutnud hoiduda omavahel kemplemast ka masu ajal linnaeelarvet koomale tõmmates.

Reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse pakkus võimuliidu nelja aasta töö hindeks tugeva nelja, sest koalitsioonilepingus võetud suuna hoidmine on õnnestunud ja sisu loomine edenenud jõudsalt.

Tema erakonnakaaslasest abilinnapea Margus Hanson lisas, et hinde on andnud ka rahvas: uuringu kohaselt väitis 91 protsenti tartlastest, et on elukeskkonnaga rahul.

Kruuse ütles, et olulise märgi on võimuliidu töösse jätnud majandustõusu asendumine järsu langusega, mille tõttu tuli teha väga raskeid otsuseid, kuid linn suutis eelarvet kontrolli all hoida. «Isegi kui me ühtki senti ei laenaks juurde, siis 150–200 miljonit krooni suudaksime ikkagi aastas investeerida,» lisas ta.

Rahvaliitlasest abilinnapea Karin Jaanson ütles, et kärpimisvajadus ei ole mõjutanud linna suurobjekte, sest nendega seotud lepingud olid juba sõlmitud, küll aga kõikvõimalikke korrashoiukulusid, nii koolide-lasteaedade kui teede-tänavate remondi raha ja mõistagi palku.

Tema sõnul võiks koondhindeks ikkagi panna 4+, sest heal ajal investeeris linn 1,7 miljardit krooni. «Me ei kasutanud raha ära elamiseks, vaid investeerisime linna infrastruktuuri,» ütles ta.

Koostöö kiitmine

Keskerakondlane Vladimir Šokman arvas, et hindeks sobib tugev rahuldav.

«Me ei ole nii rumalad, et ütleksime, et kõik on tehtud ja valmis. Isegi kui sotsiaalvaldkonnas on nelja aastaga kogu süsteem üle käidud, uuendatud ja ehitatud,» rääkis Šokman.

Kokku tuleb hindeks seega neli.

Urmas Kruuse tunnistas, et kaugelt alati ei ole olnud lihtne kokkuleppele jõuda.

«Aga kes ütles, et peab lihtne olema,» märkis ta ka. «Miks ma pooldan koalitsioonivalitsusi? Need on väga olulised tasakaalu mõttes.»

Koostöö kohta opositsiooniga lausus linnapea, et ta mäletab mitmeid kohti, kus opositsiooni ettepanekuid on arvestatud ja opositsioon on koalitsiooni toetanud. «Opositsioon ei ole privileeg, see tuleb välja teenida,» lausus Kruuse, hoidudes aga täpsustamast, kas see tähendas kriitikat IRLi ja sotside suunas.

Karin Jaanson tõdes, et mitmed opositsiooni küsimused tulenevad ka paratamatust informatsiooni puudusest, kuna volinikud tegelevad eelnõudega põhitöö kõrvalt ja neil polegi võimalik kõigesse linnavalitsuse töötajatega samaväärselt süveneda.

Mis jääb meelde?

Tartu Postimees palus nimetada, mida positiivset jääb lahkuva linnavõimu tegemistest meelde.

Karin Jaanson ütles, et kindlasti rahvusvahelise regulaarlennuliikluse käivitamine, mille nimel on kaua aastaid tööd tehtud.

Urmas Kruuse nimetas plahvatuslikku inimeste huvi kasvu kultuurisündmuste vastu ja et inimeste rahulolu elukeskkonnaga on kasvanud. Samuti lastele keskendumine, kuigi kõigile veel lasteaiakohti ei jagu.

Vladimir Šokman tõstis positiivsena välja, et on üritanud otsuseid tehes ära kuulata kõiki, olgu need üksiktartlased, seltside ja seltsingute esindajad, noored või vanad, puudelised või ilma puudeta.

Teiseks nimetas ta, et veel neli aastat tagasi üsna hüljatud olnud Raekoja plats on linlastele omaseks saanud.

Kruuse ei nõustunud aga, et järgmine koalitsioon jäetakse raskesse seisu, kuna linna laenulimiit on sama hästi kui täis: «Oleme võimelised investeerima kümme protsenti eelarvest ja rahaasjad on korras.»

Arvamus

Millise hinde panete võimukoalitsiooni tööle?

Jüri Kõre, Tartu volikogu Isamaa ja
Res Publica fraktsiooni esimees

Hinnangut on koalitsiooni tegutsemisele keeruline anda, sest esimene pool läks majandusliku tõusu lainel ja käitumine oli vastav. Sellest perioodist ja osalt varasemast ajast pärineb palju kritiseeritud otsus Laia tänava silla ehitamise kohta, mida pole mõtet üle korrata. Aga eelarve seisukohalt ei olnud tulemus ratsionaalne. Koos tulubaasi kärbetega on linna laenulimiit praktiliselt ammendunud. Järgmine koalitsioon on pandud raskesse seisu.

Teisalt oli reageerimine kriisile Tartus parem kui kogu riigis. Tegutseti kiiresti, kuigi samme oleks võinud astuda rohkem. Mul ei ole veendumust, et eelarve nulli jääb. Samas ei ole valitsemiskulud optimaalseks viidud.

Hinne võiks olla ülikoolisüsteemis D.

Tõnu Ints,
Tartu volikogu sotsiaal­demokraatide fraktsiooni esimees

Hinne oleks kolm. Loomulikult, perioodid on erinevad. Esimene periood oli Jänese ja Astoki periood, kus politiseeritus oli tunduvalt suurem kui praegu. Siis teatati igast linnavalitsuse võidust tingeltangeliga. Kui majanduse kuldajad läbi said ja tuli praegune linnapea, jäi politiseeritust vähemaks.

Kas Tartu oli kriisiks valmis, selgub eelseisvatel kuudel; julgen arvata, et ei olnud. Ennetavaid samme astutud pole ja pole me ka näinud uue eelarve projekti.

Kas opositsiooni võetakse arvesse? Kaude küll. Aga kõige tähtsam on opositsiooni suhtumine. See jätab volikogu saalis soovida. On mõned komisjonid, kus opositsiooni kuulatakse, näiteks linnamajanduse komisjonis, mida juhib Toomas Kapp. Mujal komisjonides on opositsiooni ja koalitsiooni piir jäik