Tragöödia purustas lavastaja südame

«Loo jutustamiseks pole vaja kõiki sõnu, stoori saab ka lihtsamini edasi anda,» võttis Barrie Rutter homme esietenduva «Kuningas Richard Kolmanda» saamise loo kokku. Foto: Sille Annuk

Homme esietenduv Shakespeare`i «Kuningas Richard Kolmas» on tänapäevases pakendis, lakoonilisem ja uues tõlkes. Briti lavastaja Barrie Rutteri sõnul selleks, et rääkida esmalt lugu ning mitte takerduda üleliigsesse.

Üllatav on näha Shakes­peare’i sellises minimalistlikus vormis metalse lavakujunduse ja kostüümidega. Kui tavaline on, et Shakespeare minimalistlikuks tehakse?

Te ootasite Elisabethi-aegseid kostüüme? Tänapäeval näeb seda harva. 400 aastat tagasi mängiti ju ka oma igapäevariietuses. Aga selle metallist lavakujunduse juures (mis mulle hirmsasti meeldib, olgem ausad) – kui palju kostüüme siia ikka vaja on, et lugu ära rääkida?

See ongi väga metalne ja õhuke lugu. See pole Shakespeare’i värsiloomingu tipp, vaid tema varajase loominguetapi näide. Sellest annab aimu see metalne vestlus ja sakiline tekst ning keeleline vokaalide ja konsonantide kokkupõrge. Selle pärast ongi see lavastus pigem verbaalselt rikas kui riietatud 14. sajandi kostüümidesse.

Miks te olete osa karaktereid loos rohkem esile tõstnud ja teised hoopis välja jätnud?

Kõik vanad ja klassikalised näidendid väärivad natuke toimetamist. Ma olen jätnud üksikud tegelased välja, sest nad ilmuvad näiteks ainult ühes stseenis. Jah, ma olen seda teksti natuke toimetanud ja terviku veidi lühemaks teinud, et just lugu ise esile tuleks. Selleks, et lugu rääkida, pole tarvis igat sõna.

Te lavastate Shakespeare’i uue, Anu Lambi tõlke järgi. Mida te arvate selle kohta, et Shakespeare’i uuendatakse ja tänapäevastatakse?

Georg Meri tõlge on tehtud lugejale, aga näitlejatekstina on see väga igav. Kõik näivad kuidagi kangete ja vanamoodsatena. Ja minu ettepanek oli teha uus tõlge. Näitlejad väärivad omakeelset materjali, mitte midagi 50 aasta tagust.

Kuidas ingliskeelse Shakespeare’iga on – kas ja kui palju selle keelt muudetakse?

Ei, seda keelt me ei muuda, aga me toimetame näidendeid ümber küll. Mina kordan endale pidevalt üle, mis sõnad on inglise keeles olemas, et aidata näitlejatel mõista, millest jutt käib.

Mida tähendas see tükk inimestele 400 aastat tagasi ja mida tähendab see praegu?

See oli publikule suurejooneline lugu vaadata.

Seda vaadati kui ühe ebasoosingusse sattunud perekonna lugu, mille kohta oli eelarvamusi nagu ka Richard III enda kohta. Ta oli muuseas väga hea kuningas ning selle kohta, mille Shakespeare Richardi kohta kirja pani, pole ühtki tegelikku tõendit.

Tänapäeva publikule ütleb see: hoiduge despootidest, olge ettevaatlikud nende suhtes, kes tõusevad võimule ja ütlevad, et teavad vastust. Kui me mängiksime seda tükki 1992. aasta Eestis, oleksid laval Vene karu, kellel trambitakse, ja sinimustvalge lipp. Richard III räägib otse publikuga, ütleb, et ta on kelm, ja teeb sellega vaatajaist enda kaasosalised. See tükk tuleb publikule lähedale ning vaatajaile jääb õigus otsustada.

Kuidas on töötada eesti näitlejatega?

Nagu näitlejatega mujalgi. Mis erinevuse tekitab, on see ruum, milles lavastatakse, inimeste teadlikkus lavast ja loomulik teatraalsus.

Briti näitlejatega on muidugi see vahe, et nemad mängivad Shakespeare’i palju rohkem kui teised, mistõttu nad õpivad teksti kiiremini ning oskavad end veidi paremini lavaruumis paigutada. Aga need on väikesed erinevused.

«Richard Kolmanda» proovid kestsid siin kaheksa nädalat. Oleks saanud ka palju kiiremini. Aga kõik oleneb sellest, kui kiiresti näitlejad suudavad teksti õppida. See osa oli tükati aeglane. Samas tuleb muidugi arvestada, et neil on teised proovid ja etendused ka.

Kuidas nägi lavastusprotsess välja eesti keeles rääkivate näitlejatega?

Keelest ma aru ei saa, aga ma mõistan, millest nad räägivad, teksti musikaalsuse kaudu. Selle järgi tean ma, kes mida räägib. Ma lavastan musikaalsuse järgi ka Inglismaal, mitte psühholoogia järgi. See tükk kirjutati 400 aastat tagasi, ammu enne psühholoogia kui teadusharu tekkimist. Psühholoogia oli verbaalne, kogu psühholoogia oli pandud sõnadesse.

Katkestasite proovid augusti lõpus tervisehädade tõttu, mis muret tegi?

Olin ühel päeval jõusaalis ja valu käis rinnust läbi. Kui mõni aeg hiljem arsti juurde läksin, tuli välja, et olin saanud südamerabanduse, ja mind pandi intensiivravisse. Samal õhtul tehti siin Tartus mulle ka operatsioon.

Seega: mul on «Kuningas Richard Kolmanda» lavastamise jooksul parandatud katkine süda, aga samas olen oma kunstnikusüdame andnud lavastusele – siinsele trupile.

Barrie Rutter

• Rutter on sündinud 12. detsembril 1946. aastal.

• Lisaks lavastajatööle on esinenud ka filmides, televisioonis ja raadios.

• 1992. aastal asutas teatrikompanii Northern Broadsides ja on selle kunstiliseks juhiks.

• Vanemuise lavastus «Kuningas Richard Kolmas» esietendub 17. oktoobril Sadamateatris.

• Näidendi tõlkis näitleja ja tõlkija Anu Lamp.

• Mängivad Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Merle Jääger, Kais Adlas, Maria Soomets, Riho Kütsar, Ao Peep, Aivar Tommingas, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Raivo Adlas, Ott Sepp jt.