Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles konverentsi «Eesti Euroopa kõrgharidusruumis – kuidas edasi?» avakõnes, et nn. Bologna õppesüsteemi ehk 3+2 kõrgharidusõppe ellurakendamist raskendas oluliselt selle protsessi sattumine majandusbuumi tingimustesse.
«Eestis on oldud kriitilised nn 3+2 süsteemile ülemineku suhtes, sest majandusbuumi aegadel jätkas kohe õpinguid ainult ca 50 protsenti bakalaureuseõppe lõpetajatest, inimesed astusid ellu väiksema teadmiste ja oskuste pagasiga ning akadeemiliste töötajate jaoks tähendas see tihti kõrghariduse devalveerumist,» nentis minister.
«Tänaseks on ajad muutunud, paljud õpingud pooleli jätnud leiavad tee tagasi kõrgkoolidesse. Tööandjatel on tekkinud võimalus valida ning inimesed on eluliselt huvitatud oma kvalifikatsiooni uuendamisest. Spetsialisti ettevalmistamiseks kulub 4-5 aastat ning vahepeal töötanud inimesed naasevad kõrgkooli selgema ettekujutuse ja ootustega oma edasise haridustee osas,» leidis Lukas.
Uue õppemudeli «paikaloksumine» on võtnud aega, kuid omaaegne otsus on ministri hinnangul olnud iseenesest õige. Seda tõendab tema sõnul kasvõi hiljutine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia otsus loobuda 4+1 õppemudelist.
«Ei saa «astuda erineva sammupikkusega» kui seda teevad kõrgkoolide välispartnerid. Ühildamisprobleemid on eluliseks takistuseks eelkõige üliõpilasvahetusele. Tuleks küsida, kas me oleksime rahul, kui üliõpilasvahetus sihtriikidega nagu Soome, Taani, Prantsusmaa oleks väike, sest need riigid on üle läinud 3+2 süsteemile ja meil 4+2 süsteemi alles hoidmine oleks nõudnud tihedat selgitustööd, mis on meie bakalaureuse- ja magistrikvalifikatsiooni väärtus?» selgitas Lukas.
«Või kuivõrd oleks tulnud muuta 4-aastaseid õppekavu, et tulla toime õppijate arvu languse, täiskasvanud õppija ootuste ning aina suureneva siseriikliku ja rahvusvahelise konkurentsiga?» küsis minister.
«Kindlasti ei ole täna võimalik anda lõplikke ja ammendavaid hinnanguid 3-aastasele bakalaureuseõppele ülemineku plusside ja miinuste kohta, sest aeg on olnud veel liiga lühike ja muudatuste protsess ise on ka alles arenemas. Senised uuringud ja kogemused viitavad, et need otsused on olnud siiski õiged. Küll peab möönma, et küllap oleksime pidanud tõsisemalt kaaluma muudatuste elluviimise tempo üle,» tunnistas haridusminister Lukas.