Nils Niitra: Tartu telestuudio vajab fanaatikuid
29. jaanuar 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise meediakanali töö kritiseerimist ajakirjaniku poolt ei peeta üldiselt heaks tooniks, aga ma olen sunnitud seda tegema, sest ETV Tartu stuudio tegevusest sõltub otseselt see kuvand, mis Tartust kujuneb mujal Eestis.
Kirjutasin loo ETV Tartu stuudio hädadest 2006. aasta kevadel, kui mõneski tartlases piinlikkust tekitanud reedese «Terevisiooni» lõpuni oli jäänud mõni nädal. Sõna võtnud meediaeksperdid ja telelegendid olid ühel meelel, et Tartu stuudio töö võiks olla märksa silmapaistvam. Otsiti põhjusi alates rahapuudusest ja lõpetades tartlaste viletsa telegeenilisuse ning ülikooli puuduliku telekoolitusega.
Olulisim jäi toona siiski piisava tähelepanuta. Miks on nii, et Eesti ääremaadel töötavad Ago Gakov ja Ragnar Kond toodavad ilmselt mitu korda rohkem oma piirkondi puudutavat teavet kui kaheksa töötajaga ETV Tartu stuudio?
Ja kes oligi see Saaremaa mees, kelle võluv ö nii tihti mu kõrvu paitab? Kas Saaremaal sünnib rohkem kui Eesti suuruselt teises linnas?
Need mehed on telefanaatikud, oma kolka patrioodid. Ragnar Kond on suutnud tekitada mingi imago Valga linnale, ühele minu jaoks varem väga kummalisele kohale. Kas ja kui üldse, siis millist imagot genereerib seoses Tartuga ETV Tartu stuudio?
Võin kinnitada, et õigupoolest ei huvita Tallinna toimetustes olgu siis televisioon või ajaleht suurt kedagi see, mida keegi kuskil Tartus või Narvas teeb ja pakub.
Et murda läbi tallinlaste ükskõiksuse müürist, on vaja teha häid ja huvitavaid saateid ning osata neid keskusele pähe määrida. Provintsis tekkiv või leiduv teave on tallinlaste arvates tavaliselt väiksema kaaluga kui Tallinna teemad.
Sageli nähakse seal ääremaadelt pärinevaid saatelõike või lookesi kui ruumitäidet juhuks, kui Tallinnast pole midagi võtta.
Järelikult peavad provintsiajakirjanikud ja teletegijad olema veel tugevamad kui Tallinna omad.
ETV Tartu stuudio praegune juht võib olla tubli ja tegus inimene, aga sellest jääb Tartus paraku väheks. Ma ei näe ideedest pakatavat entusiasti, kes end armutu järjekindlusega Tartu ja Lõuna-Eesti teemasid ETV ekraanile viies kehtestaks.
Rahvusringhäälingu juhtkonnal on imekerge osutada Tartu suunas ja öelda, et kuna ideid ja lugusid ei tule, võib stuudiot tugevalt koomale tõmmata. Tegelikult on praeguse olukorra põhjuseks tallinlaste ükskõiksus Tartu stuudio sisulise arendamise vastu. Tallinlastel on lihtsalt endagagi liiga palju tegemist. Tartu stuudio loksub omasoodu edasi, kuni tuleb uus ringhäälingujuht, kes hetkeks seda seltskonda siin märkab ja midagi otsustab. Ning siis on jälle aastad vaikust ja huvipuudust.
Tartu stuudio arendamine on aga ringhäälingujuhtide kohustus, sest tegu ei ole mitte mingi eratelekanali, vaid rahvusringhäälinguga. Ja arendamise all pean ma silmas märksa tõsisemaid ajurünnakuid, kui seda on niigi vähem kui kahe miljoni kroonise aastaeelarvega stuudio kahandamine.
Lõpetaks ükskord ometi ära tartlaste lollitamise väidetega, nagu siin ei leiduks telegeenilisi inimesi. Margus Allikmaa, tulge Tartusse ja otsige need inimesed üles. Kui hästi läheb, on esimene Raekoja platsil vastu astuv tudeng tulevane Valdo Pant.