Ei ole kuigi meeldiv olla pisikeses süsimustas kitsas ruumis, mille seintest ja laest sihivad sealviibijat sajad teritatud pliiatsid. Või niisama väikses kambris, kus on justkui äsja elanud keegi veider erak.
Mõni näitus soojakus ajab ärevusse
Festival Draama tõi kaasa pika lavastuskunstnike väljapanekute rea, mis koosneb 27 soojakust Tartu kesklinnas. Nendes on mitut laadi näitusi.
Mõned on üsna lihtsad, koosnedes vaid paberile pandud kavanditest. Mõned on aga tehniliselt keerulised, nagu näiteks Kristiina Põllu sisustatud soojak, mis on raeplatsil otse Rüütli tänava suudmes.
Ruumieksperiment
Teravat ruumielamust, lausa ärevust tekitab pliiatsitest ning pimedusest ja valgusest loodud väljapanek, millele autor Liina Unt on andnud nime «Nimeta».
«Eesmärk, mis me koos valguskujundaja Triin Hookiga seadsime, on teha ruumieksperiment,» ütles ta. «Me oleme harjunud enda ümber turvaliste keskkondadega. Uurime, kuidas on võimalik tekitada ebaturvaline, ärev või ohtlik ruum ja kuidas inimene seda kogeb.»
Vabakutseline lavastuskunstnik Liina Unt kaitses mullu Helsingis Aalto ülikoolis doktoriväitekirja, milles ta on uurinud samuti ruumiprobleeme, käsitledes vabaõhulavastuste kujundusi.
Tema loomingust on praegu Vanemuise mängukavas «Elling» (koostöös Liina Tepandiga, kelle näitusesoojakust oli juttu eilses Tartu Postimehes). Lapsed saavad vaadata tema kujundatud «Kunksmoorimängu».
Viimati nimetatud lavastuse valmimises pakkus Liina Undile erilist rõõmu trupi ühtehoidmine ja ruumi arenemine etenduse ajal. «Kogu kujundus muutub vaatajate silme ees, seda teevad näitlejad ise,» meenutas ta. «Lavaruum on lakkamatus muutumises, nii et lavakujundus ei ole kolme-, vaid on neljamõõtmeline.»
Järgmine lavastus Vanemuises, mille Liina Unt võtab kujundada, tuleb vaatajate ette ilmselt talvel 2015.
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Toomel oli kevadel 2011 (ja aasta hiljem Tallinnas Maarjamäe lossis) näitus «Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed», mille üks kujundajaid oli Liina Unt.
Praegu valmistab ta ette Eestis välja antud piiblite näitust. See avatakse Eesti Kunstimuuseumis 1. novembril.
Kõiki meeli haarav teos
Festivali Draama alapealkiri on tänavu «Ruumimaagia». Liina Unt ütles, et sai viimase aja kõige suurema isikliku ruumimaagilise elamuse sealtsamast näituselt Küütri tänavalt Epp Kubu installatsioonist. «See on totaalne kunstiteos ja haarab kõiki meeli,» ütles ta.
Omamoodi ärevust tekitab Küütri tänaval ühes soojakus Rosita Raud näitusega «Ära kolinud». Seal avaldavad vaatajaile mõju ka Martin Makarevitši valguskujundus ja Aleksandr Žedeljovi helipilt. Tekib tunne, nagu seal oleks elanud hull loominguline isik, kelle väljamõeldud lugusid on jäädvustatud sama ruumi seinale.
Näitusesoojakute külastajaid on palju. Uksel vastavad küsimustele Draama vabatahtlikud. Nii käib see kuni festivali lõpuni.