Paljudele Tartumaa omavalitsustele koidab järgmisel aastal vähemalt paarikümneprotsendine vee- ja kanalisatsiooniteenuse kallinemine, Alatskivil võib hinnatõus ületada 70 protsenti.
Valdades tõotab vesi hüppeliselt kallineda
14. oktoober 2009, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emajõe-Võhandu veemajanduskava käigus on ASi Emajõe Veevärk uuendamas vee- ja kanalisatsioonisüsteemi 22 omavalitsuses. Neist 18 asub Tartumaal, kolm Jõgevamaal ning üks Ida-Virumaal.
Omavalitsustes, kus Emajõe Veevärk on kinnitatud ühisveevõrgu majandajaks, on ettevõtte eesmärk kooskõlastada hiljemalt järgmise aasta lõpuks ühesugused või vähemalt ligilähedaselt sarnased vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad.
Praegu erinevad hinnad paiguti üle 70 protsendi.
Reserv remondiks
Emajõe Veevärgi juhatuse liikme Andres Aruheina sõnul ei arvesta paljude omavalitsuste kehtivad hinnad veevärgi tõrgeteta kestmisega pärast seda, kui üle 700 miljoni krooni maksev Emajõe-Võhandu veemajanduskava on ellu viidud.
Aruheina kinnitusel on tänane puhta vee majjajuhtimise ning kuupmeetri reovee ärajuhtimise ja puhastamise optimaalne hind 35 krooni kuupmeeter. Kümnest Tartumaa omavalitsusest, kus Emajõe Veevärk on saanud majandajaks, on sellele lähedal vaid Tähtvere valla hind 32.60 kr/m3.
Jõgevamaal Palamusel kehtib eelmise aasta veebruarist hind 35.34 krooni kuupmeeter, samas kui Avinurmes maksab vee- ja kanalisatsiooniteenus 20.34, Tartumaal Alatskivil 20.34, Vara vallas 25.44 ning Tartu vallas 24.40 kr/m3.
«Veehinna tõus on rahastajapoolne tingimus. Veemajandus peab olema jätkusuutlik,» selgitas Andres Aruhein. «Kui juhtub, et erinevad seadmed hakkavad eri aegadel katki minema – mõni viie, mõni viiekümne aastaga –, peab olema kogutud raha nende väljavahetamiseks.»
Aruheina sõnul pole Emajõe Veevärk uute kõrgemate veehindade kinnitamist valdadele teadlikult enne kohalikke valimisi peale surunud, et mitte anda üht lisapõhjust populismiks.
Samas avaldas Aruhein lootust, et enne aasta lõppu langetavad kohalikud volikogud otsuse ning uue hinnakirja järgi saab hakata raha kasseerima alates 2010. aasta 1. aprillist.
Elva linnapea Reno Laidre arvas, et kuna Elva tõstis alles tänavu oma vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna 32.55 kroonile kuupmeetrilt, elvalasi 2010. aastal hinnatõus ei ähvarda.
«Kui peame üldse rääkima vee hinna tõusust, siis põhjusel, et on tarvis teenindada võetud laene ja korvata veetootmiskulude kasvu seoses elektri- ja kütusehinna tõusuga viimasel ajal,» selgitas Laidre.
Elva linnavalitsus on võtnud ühisveevärki tehtavate investeeringute omaosaluse katteks üle viie miljoni krooni laenu ning kavatseb laenata veel.
Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojekti raames kulub Elva veevõrgu arenduseks kokku umbes 200 miljonit krooni.
«Aga me tahame arvata, et kõik laenukohustused sisalduvad juba täna Elva veehinnas ja nende arvelt hinda tõsta pole vaja,» avaldas Laidre. «Küll on meil täna teadmata, mis tingimustel me saame laenu Peedu ja Mahlamäe ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehituseks.»
Võrk uuele haldajale
Andres Aruheina sõnutsi loodab Emajõe Veevärk hakata veemajandusega tegelema kõigis 22 omavalitsuses, kus Euroopa Ühtekuuluvusfondi toel ühisveevõrku uuendatakse ja laiendatakse.
Samas tunnistas ta, et näiteks Tabivere vald ei taha loobuda senisest partnerist Veemajanduse OÜst. Elva jälle kõhkleb, kas on tarvis välja vahetada alates 2000. aastast Elva veevärki hallanud OÜ Aqua & Waste Services.
«Kõigepealt tuleb leida vastus küsimusele, mis läheb uue operaatori tulles paremaks,» märkis männilinna meer Reno Laidre.