Prussakad ja värvikad legendid elavad renoveerimata ühikates

Stela Kilk Nooruse 7 ühikas. Foto: Sille Annuk

MTÜ Tartu Üliõpilasküla haldab kaheksat Tartu Ülikoolile kuuluvat üliõpilaselamut ja korraldab peamiselt Tartu Ülikoolis õppivate tudengite majutust.

Kokku on üliõpilaskülas üle kolme tuhande majutuskoha. Enamik ühiselamuid on tänaseks renoveeritud.

Tartu Postimees tegi ringkäigu ühikates ja uuris nende elanikelt, kas euroühikates elavatel tudengitel ka millegi üle kurta on ning kas nende lood-legendid oma ühika- ja seltsielust konkureerivad renoveerimata ühikate asukate värvikate lugude ja kambavaimuga.

-----------------------------------------------------------

Euroühika kuiv õhk paneb nina verd jooksma

Narva maantee 25 tornelamust jõuab igale poole jala ja kiiresti. Tingimused on head – maja renoveeritud ja peab hästi sooja.

Hind tuleb see-eest Tartu Ülikooli füüsikamagistrandi Andres Hundi arvates päris soolane: ühe inimese kohta kaheses toas 1400 krooni kuus. Ja vigu leiab ka euroühikatest – tänavamüra kostab välisseinas olevate ventilatsiooniavade kaudu häirivalt tuppa ja vaheseinad naabrite vahel kostavad samuti läbi. «Negatiivne on äärmiselt kuiv õhk,» rääkis Andres. «Neid on üsna palju, kellel sellest juhuslikke ninaverejookse esineb.»

Naabrite üle Andres ei kurda. «Ainult, et kuskil lähedal elab vist trummar...» märkis ta.

Värvikaid lugusid on euroühikal samuti pakkuda. «Kunagi sattusid meile külla tundmatud juua täis tudengid, kes olid roninud kaheksandale korrusele mööda tuletõrjeredeleid,» rääkis Andres. «Nad tahtsid laenata ülikonda, et minna mingi korbi külalisõhtule jooma. Vastutasuks lubasid php-d programmeerida.»

Andres meenutas, et kunagi elas temaga samas boksis hispaanlane, kes ajas hirmsasti karvu. «Tere ütlemist ja rääkimist ei õppinud ta kunagi ära,» sõnas ta.

1-kohaline tuba 1052 kr
2-kohaline tuba 1832 kr

-----------------------------------------------------------

Paljalt Statoili õlle järele

Infotehnoloogia esmakursuslane Martin Rakver naudib Narva maantee 27 ühika aknast linnale avanevat ilusat vaadet ja rõõmustab, et sai sõbraga ühte tuppa kolida – temaga saab end palju vabamalt tunda. Et valitseb ühiselamukohtade nappus, siis päris üksi kedagi toas elada lasta ei taheta. «Ühikas meeldib mulle tegelikult väga,» tunnistas Martin. «Ühtegi viga ei oskagi välja tuua.»

Kas kell kolm öösel või päeval, külalisi saab alati kutsuda. «Naabrid vahepeal ikka pidutsevad, nagu me kõik siin,» rääkis ta. «Aga midagi häirivat küll pole, kõik on täiesti muhedad kujud.»

Suuremaid korrusepidusid pole Martin tähele pannud. «Jutud räägivad, et siit on ikka paljalt Statoili jookide järele mindud ja miinus kahekümne kraadiga Emajões jääaugus käidud,» pajatas ta.

Martini sõnul elavad ühikas enamjaolt targad inimesed. «Aga üldjoontes üsna tagasihoidlikud,» nentis ta. «Mitte ükski hing ei hakka liftis juttu rääkima, kõik vahivad oma nurka.»

1-kohaline tuba 1052 kr
2-kohaline tuba 1832 kr

-----------------------------------------------------------

Piilurid, prussakad ja talaariga mees ilmestavad igapäevaelu

Narva maantee 89 renoveerimata ühikasse mahuvad sõbralikult elama prussakad ja üliõpilased. «Esimest putukat nähes karjusime toanaabriga küll, aga nüüd lööme lihtsalt maha,» nentis ajalootudeng Pille-Riin Tammela leplikult.

Hiljuti üle maja tehtud prussakatõrje mõju pole Pille-Riin täheldanud.

Narva maantee ühikas on aastate jooksul elanud palju värvikaid kujusid. «Praegu on talaariga mees, kõikidega tutvuda üritav Ivar, kes võib kell kolm öösel su toa uksele koputada ja külla tulla,» rääkis Pille-Riin.

Silt tüdrukute duširuumi uksel hoiatab, et ringi liigub piilur ja uks tuleks lukustada. «Asja tuleb ikka naljaga võtta – las need piilurid siis olla, peaasi, et ei katsu,» naeris Pille-Riin.

Korda ühikas jälgitakse. «Kui meil olid öörahu ajal külalised, on isegi mind ja mu toakaaslast ühikast välja visatud, mis sest, et see on meie kodu,» muigas Pille-Riin. «Läksime siis oma teise koju, Zavoodi.»

Ühika asukoht on Pille-Riinu sõnul väga hea – kool ja Zavood lähedal.

Pille-Riin kiidab, et kui lähed nende ühikas kellegi teise tuppa, siis ongi tunne, et lähed külla – mitte et oled täpselt samasuguses toas, nagu uutes ühikates.

WC-s käimise teeb ekstreemseks see, et prill-laudu pole ja uksed ei käi lukus. «Et siis juba ühiselamu, kus kõik tegevused on avalikud,» muigas Pille-Riin.

Köögis on aga raske töötavat ahju leida ja laest sajab toidu sisse krohvi.

2-kohaline väike tuba 429 krooni
2-kohaline suur tuba 603 krooni

-----------------------------------------------------------

Suvel odav, talvel kallis

Vanal ühikal on ka plusspooli: mitteeuroühikas saavad elanikud tuba oma äranägemist mööda kohendada, sest ruumid ei näe ühtviisi steriilsed välja.

Nooruse 7 ühika elaniku, arstiteaduse kolmanda kursuse üliõpilase Stela Kilgi sõnul on massiivne ja punastest tellistest maja esmapilgul suur ja hirmuäratav, kuid sinna kolinud harjuvad sellega kiiresti.

«Mõnele ei istu võib-olla kaugus kesklinnast, kuid mulle on tähtis, et ühikas on lähedal biomeedikumile, meditsiinikoolile ja uuele tehnoloogiainstituudile,» rääkis Stela. «Koolitee on lühike ja hommikul saab kauem magada.»

Sees käib järk-järguline remont: alustati köökidest, siis vahetati maja välisuksed ja koridoriuksed – pärast seda on turvalisem. Lifte parandati, pandi suitsuandurid ja nüüd sätitakse valgustust.

Toad ja vannitoad on aga remontimata, aknad lasevad tuult läbi ja teatud korrustel on täheldatud ka prussakate tegutsemist.

«Talvel on üsna külm, aga oleneb toast,» ütles Stela. «Köetakse enamasti hästi, nii et vahel võib ennast lausa vastu radiaatorit ära kõrvetada, aga soe läheb läbi vanade akende välja.»

Seetõttu on vanades ühikates soodne elada peamiselt suvel – talvel tõuseb hind küttekulude tõttu märgatavalt.

2-kohaline tuba 586 kr
3-kohaline tuba 757 kr

-----------------------------------------------------------

Legendid elavad edasi

Ainsatki jälge kunagisest seltsielust pole kirjanduse ja rahvaluule esmakursuslasel Mari Vapperil Pepleri 14 ühikast leida õnnestunud: legende on ta vaid kuulnud.

«Vanematelt ja sugulastelt, kes kõik on kunagi Pepleri asunikud olnud, olen kuulnud ohtralt jutte selle maja kohta,» rääkis Mari. «Onu rääkis, et nende nelja voodiga toas elas vahepeal viis inimest – et kõik magama ei mahtunud, siis mängiti õhtuti kaarte ja kaotaja pidi endale uue öökoha muretsema.»

Mari ei ole ühiselamute fänn, aga kui seal on tarvis elada, soovitaks ta kõigile Pepleri ühikat – see on väike, armas ja hubane maja. «Maja ainus viga on minu jaoks see, et see on seestpoolt natuke liiga euroremonditud ja kõle,» tõdes Mari.

Ühikaboksid on Pepleris nagu väikesed korterid ja sinna saab igal ajal külalisi kutsuda. Päris koduselt Mari end ühikas siiski ei tunne – sõpradega köögis istudes muretseb ikka, et äkki teevad nad liiga palju lärmi ja segavad õppijaid. Maja on erakordselt rahulik.

Marile tundus ühikasse kolides natuke veider see, et toanaaber riputas keset väikest tuba paksud ja helepruunid kardinad, mis jagasid toa mõtteliselt pooleks. «Nüüd neid kardinaid enam ei ole ja mälestuseks on alles vaid nöör, kuhu riputan mõnikord pesu kuivama,» märkis ta.

1-kohaline köögita tuba 835 kr
1-kohaline tuba 1052 kr
2-kohaline suur tuba 2076 kr
2-kohaline tuba 1832 kr

-----------------------------------------------------------

Kummitus varjab end elanike eest

Jutud räägivad, et Purde 27 ühikas kummitab. «Kahjuks või õnneks mina selle tunnistajaks ei ole olnud,» muigas õigusteaduskonna tudeng Liana Saarepera.

Suurt seltsielu majas ei ole. «Tundub, et ühikas on see paik, kus käiakse magamas, söömas ja õppimas,» rääkis Liana. «Seltsielu elatakse väljaspool.»

Elu käib nagu tavalises korterelamus, kus paljud näod on võõrad ja tuttavad vaid toanaaber, boksikaaslased ja ehk mõned inimesed lähemalt tubadest.

Liana kiidab ühiselamu avarust, puhtust ja vaikust. Öösel on võimalik rahulikult magada ja sessi ajal õppida. «Hoolimata kardinatest tungib tuppa aga tänavavalgus ja läbi akende autohääled, mis mõnele võivad sõltuvalt unetüübist kindlasti häirivaks saada,» arvas Liana.

Kuna ühes boksis elab neli inimest, siis tuleb köögikappidega kokkuhoidlik olla, et kõigi asjad ära mahuks.

«Meie tuba on õnnistatud rõduga, mida võib üheks luksuseks lugeda – kui pea on raamatutest paks, siis on väga hea rõdule minna värsket õhku hingama,» nentis Liana.

Liana hindab ühika hubasust: boks ja tuba on täpselt sellised, nagu elaks omas korteris. «Jagan tuba keskkooliaegse pinginaabri ja väga hea sõbrannaga,» rääkis ta. «Saab end tunda vabalt, tuba oma käe järgi kujundada ja korras hoida.»

Remontimata toad:

1-toaline korter 950 kr
1-kohaline tuba 475 kr
2-kohaline tuba 611 kr
3-kohaline tuba 814 kr

Remonditud toad:

2-kohaline tuba 1357 kr

-----------------------------------------------------------

Välisüliõpilased uisutavad arbuusil

Kui välisüliõpilased Raatuse 22 ühikas välismaa toidu festivali pidasid, siis kaeti liigülemeelikus tujus neljanda korruse põrand salatiga ja löödi lisaks puruks paar arbuusi – et põrandal uisutada.

See lugu meenub Peterburist pärit Raatuse ühika elanikule, psühholoogiatudeng Darja Grigorjevale. Ise Darja sel peol ei osalenud. Raatuse ühika kurikuulsal neljandal korrusel, kuhu on koondunud välisüliõpilased, on ta elanud küll. «Olime nagu üks suur pere, käisime koos väljasõitudel ja pidudel,» rääkis Darja.

Darja sõnul peaksid koos elavad inimesed alati leidma ühise keele. Naabrid võivad muidugi mõnikord häirida – Darjal oli kord naaber, kes armastas kohutavalt kõvasti laulda ja nii oli õppimisele keskenduda võimatu, mõned boksikaaslased keelduvad jällegi enda järelt koristamast. Valju muusikat kostab läbi seinte vahel ka, kuid Darja tunnistab, et pole isegi sellest patust puhas: päevasel ajal kuulab isegi kõvasti muusikat.

Darja kiidab ühika kesklinnalähedast asukohta, ka see on mugav, et pood on ümber nurga.

«Maja arhitektuur ja disain ei meeldi – seinte hall värv on kohutav, nagu haiglas,» märkis Darja.

Natuke häirib ka see, et sõbrad ei saa hilja õhtul külla tulla – külalisi ei tohi käia pärast ühtteist õhtul. «Need reeglid meenutavad mulle keskkooli. Me oleme üle 18 aasta vanad ja reeglid võiksid olla leebemad,» arvas Darja. «Teisest küljest on see muidugi ikkagi ühikas, mitte korterelamu.»

1-kohaline tuba 1052 kr
2-kohaline tuba 1832 kr

-----------------------------------------------------------

Seltsielu nullis

Isiklikke teravaid elamusi füüsikatudengil Tarmo Rasmannil Tiigi 14 ühikast pole, küll aga on ta kuulnud tuttavatelt, et seal elas muusikafänn, kellel olid nii võimsad kõlarid, et pidev tümps kostis viiendalt korruselt esimesele korrusele administraatori juurde välja.

Tarmo hindab oma ühikas mugavamat boksiplaneeringut, kui on näiteks Narva mantee 25 ja 27 ühikas. «Köök on esikust eraldatud ja ei pea oma poriseid jalanõusid külmkapi kõrval hoidma,» rääkis ta. «Tiigi ühikas meenutab oma trepikodade süsteemiga rohkem kortermaja ja kõik tundub hubasem võrreldes Narva maantee ühikate pikkade steriilsete koridoridega.»

Tiigi ühikas ei ole pidevalt ukse juures istuvat valvurit, kes võiks kurja häält teha, seega on tudengid täiesti iseenda vastutusel ja liikumisvabadust ei piira seal keegi.

Tarmo sõnul on nii tema ühikas kui ka teistes euroühikates seltsielu tegelikult null. «Et ühiskööke ja pesuruume pole, siis on kontakti naabritega sama palju nagu Annelinna korrusmajades,» märkis ta.

Kellegi peod teda häirinud ei ole. «Narva maantee ühikates tundus mürglit palju rohkem olevat,» nentis ta.

1-kohaline tuba 1628 kr
2-kohaline tuba 1628 kr