Jõuluvanad tahavad uusi ametivendi harida

Enn Tobre on jõulude tulekuks juba peaaegu valmis, kuid vammuse plaanib ta sellel aastal veel uue osta. Foto: Margus Ansu

«On ette tulnud, et jõuluvana on sõnaaher, sõnu peab lausa välja pigistama,» kurtis Helika lasteaia juhataja Marika Kört peamist jõuluvana-probleemi oma majas.

«Lapsed on selgeks õppinud laulud ja tantsud, eeldaks, et tekib dialoog, ootaks jõuluvanalt tagasisidet, aga selle koha pealt on puudujääke,» rääkis Kört.

Ette on tulnud ka seda, et mõnel lapsel on tekkinud küsimus jõuluvana füüsilise vormi kohta: on tahetud teada, miks jõulumees nii kõhn on. Kördi arvates on lastel ootus, et jõuluvana peaks ikka natuke pehmemat ja ümaramat sorti olema.

11-aastase jõuluvanakogemusega Enn Tobre on koos mõnede Tartu ametivendadega otsustanud pakkuda oma abi ja nõuandeid neile, kes näiteks esimest korda tahavad sel aastal jõuluvanaks olla.

«Eks majandusolukorrast tingitud tööpuudus on jõuluvanade ridadesse kindlasti toomas selliseid mehi, kes arvavad, et väga lihtne teenimisvõimalus, see tähendab aga, et kvaliteet võib kukkuda,» rääkis Tobre.

Tähtis on kvaliteet

Ka Tobre enda pere on pettumuse osaliseks saanud, kui tema kaasa leitud jõulumees eksis pea kõigi reeglite vastu.

«Joobes ta ei olnud, aga käitumine, välimus, olek – kõik oli väga halb,» rääkis Tobre ja tõi näiteks, et napi punase mantli all kandis vana teksapükse.

Nii tekkiski mõte võtta uustulnukad peatselt kokku ja anda nõu jõuluvanatamise detailide kohta. Näiteks: kust on võimalik saada kvaliteetseid rõivaid või kangast, kust saab tellida häid habemeid, kuidas on jõuluvanal kohane lastega käituda, millised on selle ameti ohud jne.

Samuti tuleks arutada seda, millist tasu oma teenuse eest võtta – kehvema teenuse pakkujad küsivad tavaliselt ka madalamat hinda ja rikuvad seega turu teistegi meeste jaoks, sest halva kogemuse saanud lapsevanemad jätavad järgmisel aastal jõuluvana kutsumata.

Tobre soovib veel kõigi jõuluvanade kontaktandmed koondada Eesti Peojõudude veebilehele, kus praegu on paarikümne jõuluvana hulgas vaid tema üksi Tartust.

Lehele peaks igaüks panema ka oma pildi, nii ei juhtuks seda, et jõuluõhtul koputab uksele end jõuluvanaks nimetav veidra välimusega mehike.

Kõik ajad täis

Paljudele tartlastele jõuluvana sümboliks kujunenud Jaan Aitaja, kel kogemusi juba 45 aasta jagu, ütles, et tema igasugustel kogunemistel ja nõupidamistel põhimõtteliselt ei käi. «Ma olen eluaeg omaette ja omapead olnud,» rääkis Aitaja.

Samas möönis ta, et probleemseid «pooletoobiseid» jõuluvanasid on tõesti juurde tekkinud ja tihti on ta neist kuulnud peredelt, kelle juurde ta ise tiheda tööplaani tõttu ei ole jõudnud.

Ja jõuluaeg tuleb Aitajal tõesti tihe, juba praegu, oktoobri keskpaigas, on tal kõik ajad tellitud.