Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2262737t1hcc89.jpg)
Tänavu Tartu ümbruse eramukruntide hindadega juhtunut võib südamerahuga nimetada krahhiks, sellal kui uute korterite hinnad kahanesid kümnendiku võrra ning Annelinna nõukaaegsetel 1520 protsendi jagu.
Näiteks Raadimõisa elurajooni arendav Janek Elken on lasknud varem miljon krooni maksnud eramukruntide hinna 600 000 kroonile ning ütleb, et temal on veel hästi läinud. Tartu lähistel leidub selliseidki põllupiirkondi, kus arendaja on halvimast pääsemiseks kukutanud hindu kaks korda.
Nii suurt kukkumist võib ka kõige paadunumate optimistide kinnitusel nimetada krahhiks.
Küll aga ei saa veel maailmalõpuks nimetada uuselamute korterite hindade kärpimist keskmiselt kümnendiku jagu ega ka nõukaaegse tüüpkorteri väärtuse 1520-protsendilist kahanemist.
Väiksem kahetoaline Annelinna korter, mis maksis aasta eest 750 000 krooni, läheb praegu kaubaks 615 000 650 000 krooniga.
Sellise Annelinna korteri taga ei seisa ka närvilist arendajat, kelle kukalt sihib pankuri revolver.
Nagu ütlevad kinnisvaraasjatundjad, olid kasutatud korterite hinnad niigi ebanormaalselt kõrged.
Mis puutub uusarendustesse, siis on mõnigi hoogsalt ehitanud kinnisvaraarendaja näiteks Tootal Kinnisvara pidanud tänavu osa oma varast kohtutäituri hoolde andma. Krediidiinfo näitas teisegi Tartu arendaja Albatreki maksuvõlaks 1. detsembril 1,8 miljonit krooni.
Pankrotiks või likvideerimiseks valmistub mõnigi tilluke ehitusettevõte, mille äriideeks oli eramute valmisehitamine ja müük.
Nõukaaegsete tüüpkorterite ja eramukruntide hinnad hakkasid langema juba suvel, uute korterite hinnad sulasid keskmiselt kümnendiku jagu sügise jooksul, mõne arenduse puhul rohkem, mõnel vähem.
Sageli ei ole arendaja nii-öelda letihindu muutnud, ent ostuläbirääkimistel on vähemalt kümneprotsendiline kauplemisruum.
Liiga kaua kestnud kinnisvarabuumi üheks põhjuseks võib pidada teiste seas seda takka õhutanud kinnisvaramaaklereid, kelle laulukooriga ühinesid ka paljud ajakirjanikud.
Kinnisvaramulli suurekspaisumise ja lõhkemise peasüüdlased on Elkeni hinnangul siiski pangad. «Pangad lasid turul kraanid liiga lahti ja vaatasid laenuküsijate maksevõimele sageli läbi sõrmede,» lausub ta. «Olukord oleks sootuks teistsugune, kui pangad oleks hakanud laenumahtude kasvu varem pidurdama oleme ausad, kinnisvaraturu areng sõltub ju otseselt rahastamisest.»
Pealekauba tekitasid kinnisvaraturul askeldanud spekulandid korterite kokkuostmisega kunstliku defitsiidi, tuues kaasa kohati arulageda tormijooksu uusarendustele.
Kinnisvaraarendaja Mart Avarmaa on lasknud oma uuselamu korterite hindu läbirääkimistel kümnendiku jagu alla kaubelda. «Turul on kaupa üle, aga head kaupa pole palju,» lausub ta. «Ma arvan, et korralike korterite hinnad langevad kõige rohkem 1015 protsenti ja mitte enam. Erandiks on sellised arendajad, kellel on vesi ahjus.»
Eelmise aasta detsembris küsis Tartu Postimees Pindi Kinnisvara lõuna regiooni juhilt Christel Blaubrükilt, mis 2007. aastal kinnisvaraturul juhtub, ning ta vastas, et tuleb stabiiline ja mõistlik periood. «See buum oligi ebamõistlik,» lausus ta toona.
Praegu väidab Blaubrük, et lõppev aasta oligi stabiilne.
«Aga me ei osanud eelmise aasta lõpus võibolla ette näha, et selline seisak kinnisvaraturul nii kiiresti tuleb,» lausub ta. «Aga tehingute hulk pole võrreldes eelmise aastaga nii meeletult kukkunud, et oleks põhjust paanikaks.»
Tulevat aastat prognoosides on Blaubrük märksa ettevaatlikum.
«Me ei ole kinnisvaralanguse alguses ega ka lõpus oleme vahepeal. 2008. aasta tuleb kindlasti keskmisest raskem,» ütleb ta.
---------------------------------------------------------------------------------------------
Tigutorni müük edeneb teosammul
Mais pani Linnaehitus müüki 44 Tigutorni korterit, praeguseks on neist müüdud vaid kolme-nelja korteri ringis.
Linnaehituse kinnisvaradirektor Toomas Rell ütleb, et varem lootis ettevõte müüa 44 teises etapis välja pakutud korterit tuleva aasta märtsiks, ent enam ta sellesse ei usu. Samas ei taha Rell praegugi lubada, et 32 000 kroonist enam kui 50 000 kroonini küündivad ruutmeetrihinnad langevad.
«Ma ei ole nii pessimistlik, see projekt ei ole ühepäevaprojekt ja me ei pea seda väga kiiresti maha müüma,» lausub ta. «Kui vaadata muu maailma kogemust, siis näiteks Soomes müüaksegi suured valmis objektid maha kahe aasta jooksul.»
Kui Linnaehitus pani mullu oktoobris müüki esimesed 27 korterit, broneeriti need lausa tundidega. Kevadel lisaks müüki pandud 44 korterist broneeriti Relli toonase jutu järgi esimesel päeval kuus-seitse. Järeldus osa broneeringuid öeldi vahepeal üles.
Kui vaadata Tigutorni kodulehekülge, selgub, et ettevõte on praeguseks suutnud 85 korterist tegelikult maha müüa vaid 24, sellele lisaks on veel 12 broneeringut. (TPM)