Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aiakoht ajab õigust nõudma

Raul Kübarsepp loodab oma pojale Orm Kaarlile saada lasteaiakoha järgmisel sügisel. FOTO: Margus Ansu

Pikkade lasteaiasabade pärast murest ja ebaõiglustundest murtud vanemad on nõus linna kas või kohtusse kaebama või kodanikualgatuse kaudu lastehoiu korraldamise muutust nõudma.

Kolmeaastase poja isa Raul Kübarsepp esitas selle suve alguses õiguskantslerile avalduse, milles väljendas muret aiakoha saamise pärast. «Mul läheb laps lasteaeda järgmise aasta sügisel, lasteaiakohta ilmselt ei tule,» on ta mures.

Kohus ei annaks kohta

Kübarsepale vastas õiguskantsleri asetäitja-nõunik Madis Ernits, et kui Tartul õnnestub haridusasutuste arengukava aastateks 2008–2013 täies mahus vastu võtta ja ellu viia, peaks tema lapsele olema lasteaiakoht tagatud. Kui aga Kübarsepal hoiukohta ei õnnestu saada, on tal õigus uuesti pöörduda õiguskantsleri poole.

Nimelt peab vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele looma omavalitsus vanemate soovil kõigile 1–7-aastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsuse territooriumil, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteaias.

Kübarsepp tõdes, et kui ta järgmiseks aastaks aiakohta ei saa, on ta valmis koos teiste kohast ilmajäänutega oma õigusi kas või kohtus nõudma.

«Oma õiguste rikkumise puhul võib ju kohtusse minna,» kommenteeris õiguskantsleri abi Helen Paliale. «Aga siin peab halduskohtumenetluses alati arvestama mitmeid asjaolusid – näiteks millest tulenevalt ei saa kohalik omavalitsus oma kohustusi täita.»

Kunstlik järjekord

Paliale kinnitusel on õiguskantsleri poole lasteaiakohtade puuduse pärast pöördunud Tartust üks lapsevanem. Üks avaldus on tulnud Tallinnast, kus laps jäeti kolimisega seoses aiajärjekorrast välja, samuti on tulnud avaldus Sakust, mille esitajate hinnangul oli vallavalitsuse määrus vastuolus koolieelse lasteasutuse seadusega.

Tartu abilinnapea Jüri Sasi leiab, et kuigi konstitutsiooniline õigus on selleks olemas, ei annaks kohtusse kaebamine lasteaiakohti juurde. Lisaks vajaks tema hinnangul uurimist see, kui pikk lasteaiajärjekord tegelikult on.

«Ühelt poolt on see probleem kunstlik. Meil on järjekord hästi pikk, aga reaalset vajadust ei ole,» tõi ta näiteks Lotte lasteaia, kus esimesel ringil pakuti lasteaiakohta 117 lapsevanemale, kellest 41 võttis koha vastu.

Samuti tõi Sasi näite, et 2007. aastaks ootas järjekorras lasteaiakohta kümmekond sel aastal sündinut.

Lastehoiukoha pärast on võitlusse asunud teisedki.

Internetis (http://eppppp.tahvel.info/?p=556) otsib noor ema teisi, kes lasteaiajärjekorras kaugel ja kel vanemapalk lõppemas, et koos nõuda lapsehoiuteenuse toetuse jagamise korra muutmist.

Sasi sõnul on uuel aastal kavas arutada, kas on end õigustanud toetusraha jagamine, et raha saab lapsehoidja ja pole määratletud, milleks ta seda kasutab.

Alternatiivina võiks tema sõnul toetus minna hoidjale teenustasu osaliseks kompenseerimiseks või otse vanematele.

Tagasi üles
Back