Kati Tolmoffi karjääri jätab rahapuudus katki

Foto: Repro

Tartust võrsunud ja Eesti sulgpalli maailmakaardile viinud Kati Tolmoff (25) on ummikseisus. Rahapuudus sunnib tal profikarjääris hooaja vahele jätma.

Nädalaks Taanist koju käima tulnud Kati ja tema mänedžerist isa Mati Tolmoff tõdevad, et  seis on nukker.

Kati on ikkagi sulgpallurina maailma parimate hulgas. Maailma edetabelis hoiab ta hetkel 45. kohta, parim pügal seal on olnud 32. Augustis saavutas Kati maailmameistrivõistlustel 17. koha.

«Kati on arvestatavaid tulemusi pakkunud Eesti rahvale piisavalt palju, kahjuks langesid tema tegemised aega, mil Eesti spordiüldsus ei võtnud seda spordiala päris omaks,» räägib isa Mati Tolmoff. «Tänu sellele, et Raul Must on nüüd mehena sulgpalli tulnud, aktsepteeritakse seda spordiala natuke rohkem.»

Septembri alguses ütles Kati Tolmoff ajakirjanduses välja, et ei saa endale sel hooajal rahvusvahelisi turniire lubada. Viimane pauk oli Tolmoffide sõnul see, et eelmisel nädalal jäeti Kati ilma ka kultuuriministeeriumi kaudu jagatavast 2000-kroonisest stipendiumist, mida antakse eelnenud tulemuste eest.

Mati Tolmoffi meelest peaksid vastutavad inimesed sulgpalliliidus, koduklubis ja EOKs mõtlema rohkem, mida tähendab, et ühel väikesel riigil on spordialal, mida maailmas harrastavad sajad miljonid, nii mees- kui ka naisüksikmängija 50 parima hulgas. «Suurelt Venemaalt on vaid üks naine Katist eespool,» räägib Mati Tol-moff. 

«Me näeme, et niimoodi ei saa me oma eelarvet kokku, et võidelda ennast maailma 20 parema hulka,» lisab ta.

Potentsiaali kui palju

Sulgpallitreener Mart Siliksaar ütleb, et Kati Tolmoffil on suur potentsiaal jõuda maailma kümne parima hulka. «Ta on väga andekas, looduse poolt on palju antud,» ütleb treener.

Esikümnesse jõudmine aga tähendab pidevat osalust maailma tippturniiridel. Mitte

ainult Euroopas, tuleb minna ka Aasiasse.

Üks võistlussõit maksab keskeltläbi 10 000 krooni, kuus peaks Kati tegema vähemalt kaks võistlust, arvavad asjatundjad. Ja liidavad-korrutavad edasi.

Sulgpalluril, kes tahab olla proff ja jõuda maailma kahekümne hulka, peaks kuusissetulek (mida kulutada ainult spordile) olema vähemalt 30 000 – 40 000 krooni. See teeb aastaeelarveks vähemalt pool miljonit.

On raha, on tippsport, ei ole raha, ei ole tippsporti, lisatakse nende liitmistehete juurde.

Isa Mati Tolmoffi sõnul võiks Kati aastaeelarve olla selline, et ta saaks iga kuu käia ühel maailmakarika etapil, ja see oleks vähemalt 250-300 tuhande krooni ringis.

«Kui Kati sai maailmameistrivõistlustel 17. koha, siis ei minule ega Katile helistanud ükski spordifunktsionäär ega öelnud, kas nende arvates läks hästi või halvasti,» toonitab isa.

«Kui rahalist toetust ei ole, võiks olla emotsionaalnegi, vahel on selline tunne, et ainult enda jaoks teen. Kui ütlesin välja, et rahaliselt ei ole mul võimalik sel aastal rahvusvahelisi turniire mängida, siis helistati aga kohe ja taheti viimnegi raha ära võtta. Kui sain normaalse tulemuse, ei huvitanud see kedagi,» on ka Kati Tolmoff solvunud.

Kati Tolmoffi senine sissetulek koosnes keskmiselt 4800 krooni suurusest EOK-lt saadavast toetusest, pluss 2000-kroonine stipendium koduklubilt, ülikooli akadeemiliselt spordiklubilt.

Teist sama palju ajas kokku mänedžerist isa.

«Veel mõned aastad tagasi võis ülikooli spordiklubi ees mütsi maha võtta,» kiidab Mati Tolmoff: kui alaliit ei saanud raha, et Katit maailmameistrivõistlustele saata, siis organiseeris Riho Illak paari päevaga raha kokku. Klubiga tehti aastased lepingud, sellest hooajast lepingut enam ei ole. Ülikooli leping viimasel aastal oli 2000 krooni. Pluss lubati iga kuu üks lennupilet võistlustele.

Harry Lemberg ülikooli spordiklubist väidab aga hoopis, et klubil on Kati Tolmoffiga kehtiv stipendiumileping 31. detsembrini 2009.

See sisaldab 2000 krooni kuus pluss lennupiletid. «Kati on sama rea peal koos kõigi meie olümpiasportlastega – Taavi Peetre, Tiidrek Nurme ja Anna Iljuštšenkoga,» ütleb Lem-berg.

Lembergi sõnul on sulgpallikoondise peatreener Heiki Sorge organiseerimas kohtumist Kati Tolmoffiga, et saaks koos alaliidu ja klubiga rääkida edasistest plaanidest ja siis paika panna, millised on võimalused klubil ja alaliidul. «Meiepoolne valmisolek lepingut pikendada on olemas,» kinnitab Lem-berg.

Alaliidul raha ei ole

Mati Tolmoffi sõnul on sulgpalli häda ka selles, et puudub selge sportlaste toetamise süsteem, mistõttu tuleb mänedžeril ja sportlasel endal näha väga palju vaeva.

«See ongi üks sulgpalli miinus, et ma pean kogu aeg ise mõtlema, kuidas saada raha ja kuidas omadega välja tulla. Sa ei saa olla ainult mängija, sa pead kogu aeg tegema muid asju ka,» lisab Kati Tolmoff. 

Sulgpalli käekäigu eest peaks praegu hea seisma alaliidu president Robert Antropov, riigikogu liige, kelle tegemistest võib peamiselt kuulda küll vaid Paldiski linnaga seoses.

«Sulgpalliliit hoolitseb ala kui terviku eest,» toonitab president Robert Antropov. Eelmisel hooajal suutis liit tema sõnul rahastada kõiki võistlustel käimisi kuni maailmameistrivõistlusteni välja. Kati Tolmoff ja Raul Must käisid ka GP-sarjades.

Paraku hakkas majandusolukorra tõttu 2009. aastal rahaga kitsamaks jääma. Toetajad langesid järjest ära, ka suurim sponsor Tallinna Sadam.

Antropovi sõnul sai Katile ja Raul Mustale edastatud sõnum, et koostöös ülikooli spordiklubiga leitakse võimalusi sportlaste lähetamiseks võistlustele. «Aga kui soov on mitte võistelda, on teine asi,» nendib president. See on uus vihje Kati Tol-moffi praeguse spordielu kohta, millest räägivad ka mõned teised. 

«Tipud on küll meie prioriteet, aga alaliit üksi välja ei vea. Ka EOK ja kultuuriministeerium on toetusi vähendanud,» lisab Antropov. «Kati taotluste tase on olnud 30 000 – 50 000 krooni piirimail kuus. See pole suur raha, aga sulgpall pole Eestis see ala, et sellist summat leida, rohkem nagu rahvasport.»

Andropov lisas, et Kati Tol-moff on saanud 2008. aastal 210 000 ja 2009. aastal 180 000 krooni.

Muidugi ei tee Kati Tolmoff edasi nüüd vaid rahvasporti, ta on vaid öelnud, et ei osale rahvusvahelises karussellis.

Tal on endiselt leping Taani teise divisjoni klubiga Humle-bæk, kus ta mängib igal nädalal Taani-sisestel võistlustel.

«See näitab, et inimene teeb sporti edasi, me ei ole mitte kuskil kuulutanud, et me täiega loobume,» kinnitab ka Mati Tolmoff.

Meeletu töö

Sulgpallitreener Mart Silik-saar, kes tunneb Kati Tolmoffi juba aastaid ning on teda ka treenerina õpetanud ja harjutanud, toob sisse veel ühe tahu.

«Maailma 50 seas olla on ülitubli. Paraku ei kaasne sellega erilisi rahavoogusid. Alles siis, kui jõuad 20 hulka, on lihtsam saada sponsoreid, siis tulevad ka auhinnarahad,» selgitab Siliksaar.

Selleks, et sinna jõuda, tuleb tema sõnul ränka tööd teha,  rohkem ja paremini harjutada, 5-6 tundi päevas trenni teha. «Hiinlased treenivad nii, et hapnikupadjad on platsi kõrval. Kui tahad olla tipus, peab meeletut tööd tegema,» lisab ta.

Asjatundja jutust tuleb seega välja: kui eesmärk on jõuda maailma tippu, siis tuleb treenida nagu peab, ei piisa treenimisest nagu tahad. Ei käi see ainult sulgpalli kohta.

Vahele jäetud aasta tähendab sulgpallurile maailma edetabelites kõva kukkumist.

Kati Tolmoffi sõbranna Ragna Ingolfsdottir Islandilt tegi pärast olümpiat vaheaasta, tal oli põlveoperatsioon – ja tal algas kõik kvalifikatsioonist peale. Oli reitingus 30.-40. seas ja kukkus teise sajasse.

Kati on siiski kindel, et ilma sulgpallita ta ei saa.

«Aasta jääb vahele, elan nüüd tavainimese elu, vaatan, kuidas see meeldib,» võtab Kati Tolmoff enda asjad kokku.