Urmas Kukk: miks ei peaks lapsi internetis üles lugema

Andmekaitse inspektsiooni praegune peadirektor Urmas Kukk. Foto: Toomas Huik

Ajakirjanik Martin Pau avaldas Tartu Postimehes (16.11.) pahameelt selle üle, et andmekaitse inspektsioon, keelates lasteaiajärjekordade avalikustamise internetis, tegeleb jaburdusse kalduva paranoiariigi ehitamisega.

Inspektsioon soovib selgitada Tartu linnavalitsusele antud arvamuse tagamaid ning põhjusi, miks soovitati lasteaianimekirju internetis mitte avaldada.

Isikuandmeteks peetakse kõiki füüsilise isiku kohta käivaid andmeid, sealhulgas iseenesestmõistetavalt ka isiku nime kui üht peamist isikut identifitseerivat tunnust. Informatsioonilise enesemääramisõiguse kohaselt on igal inimesel õigus otsustada, millisel määral ja milliseid tema kohta käivaid andmeid töödeldakse ja kuidas töödeldakse.

Igavesti kättesaadav

On selge, et ajakirjanik kirjutab enda kirjutatud artikli alla oma nime ning see on nii paberil kui ka internetis kõigile kättesaadav. Või on avalikustatud ametniku nimi ja kontaktandmed riigiasutuse veebilehel, kuna selline nõue tuleneb avaliku teabe seadusest.

Samas aga ei saa oma lapse lasteaeda võtmise taotluse esitanud lapsevanem eeldada, et sellega kaasneb tema nime avalikustamine lasteaianimekirjas, mis on interneti toimimise loogikat arvesse võttes igavesest ajast igavesti kättesaadav kõigile soovijatele.

Igasugusel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas avalikustamisel, peab olema mingi eesmärk. Mis on sellise nimekirja avalikustamise eesmärk?

Eesmärk on see, et lapsevanemal oleks võimalik teada, mitmendal kohal asub tema laps konkreetse lasteaia järjekorras. Et aga täita püstitatud eesmärk, ei pea tervet nimekirja tegema internetis kättesaadavaks piiramata arvule isikuile.

Asjaolu, et üks linnavalitsus ei suuda lapsevanema küsimuse peale esitada andmeid selle kohta, kus asub laps teatud lasteaia järjekorras ehk mis on tema järjekorra number, näitab sealsete ametnike mugavust ning lisaks on sellisel puhul tegemist isikuandmete kaitse seaduse rikkumisega.

On oluline teada, et isikuandmete töötlejana on linnavalitsus kohustatud andmesubjekti või andmesubjekti seadusliku esindaja nõudmisel väljastama tema poolt töödeldavad ning andmesubjekti kohta käivad isikuandmed, kaasa arvatud järjekorra numbri.

Nimetatud andmed tuleb võimaldada üksnes andmesubjektile enesele või tema seaduslikule esindajale, kuid mitte piiramata arvule kolmandatele isikutele.

Mida aga saaksime välja lugeda Tartu linnavalitsuse avalikustatavast lasteaianimekirjast? See ei piirdu ju üksnes inimese nimega, vaid võimaldab teha järeldusi, et isikul on laps, et ta elab Tartus, ja ka seda, millises lasteaias hakkab tema laps tõenäoliselt käima.

Ei peagi olema liialt paranoiline teadmaks, et teatud ringkondades on argumendil «ma tean, kus su laps koolis või lasteaias käib» suhteliselt suur kaal...

Elu klaaskastis

Inimeste arusaam oma privaatsusest erineb suuresti. Osa meist oleks valmis aastaid Raekoja platsil klaaskastis elama, suurem osa eeldatavasti mitte.

Hea uudis on see, et kui keegi nõnda soovib, siis on tal selline võimalus olemas, kuid seadus peab arvestama kõigiga.

Samas, kui me asendame Raekoja platsi keskel asuva klaaskasti internetiga, kus isikute kohta käivate andmete leidmine on otsingumootorite abil tunduvalt hõlpsam kui Raekoja platsil asuva klaaskasti külastamine, on ka selge, et internetis tuleb piirata isikuandmete avalikustamist ilma andmesubjekti nõusolekuta.

Mida rohkem on liikvel andmeid, seda põhjalikuma ülevaate võib saada isiku eraelust.

Uue aasta alguses jõustuva isikuandmete kaitse seaduse redaktsiooni kohaselt on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt selle tegevuse lõpetamist. Küll aga ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll.

Samuti ei saa isikuandmete avalikustamise lõpetamist nõuda juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kui need avalikustatakse ajakirjanduslikul eesmärgil meedias.

Meedias isikuandmete avaldamiseks on vajalikud nii ülekaalukas avalik huvi kui ka kooskõla ajakirjanduseetika põhimõtetega. Lisaks ei tohi andmete jätkuv avalikustamine ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.

Infotehnoloogia ajastul on palju eeliseid varasemate ajajärkude ees, kuid isiku privaatsus näib olevat üsna aegumatu hüve. Privaatsusel on veel see omapära, et kord juba käest antut ei olegi niisama lihtne kokku korjata ja delete-klahvi vajutamine seda tagasi ei too.

Lasteaianimekirjadega on niisamuti: põhjendusel, et keegi või isegi enamik inimesi on nõus klaaskastis elama, ei saa kõiki teisi sinna sundida.

Samal teemal: Lasteaianimekirjade avalikustamine internetis, TPM, 15.10., 15.11., 16.11.