Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2248753t1h56e1.jpg)
Tartu Maag Tammeka tulevikustaaride pusimist pole ma kunagi vaatamas käinud, kuigi FC Flora vastu võidelnud neljanda liiga meeskonna Quattromedi treeningute eel olen poiste kohtumiste teist poolaega siiski paaril korral näinud.
Mängijatest oli tuttav vaid Hispaania jalgpallikoolis treeninud Kennet Jädal. Kuid eelmisel aastal Eesti noortemeistriks kroonitud noormehed, kellel tänaseks vanust peamiselt 17 aastat, said oma esimesel aastal meeste hulgas igati vääriliselt hakkama ja teises liigas saavutasid nad kolmanda koha.
Lisaks mängiti karikasarjas südikalt Eesti meistriks kroonitud FC Levadia vastu.
Korralik järelkasv
Peatreener Norbert Hurda sõnul peaks needsamad poisid järgmisel aastal moodustama esiliigas palliva Maag Tammeka II ja paari hooaja pärast meistriliigas oleva põhimeeskonna selgroo.
«Väga hea järelkasv on tulemas,» oli üks tema esimesi poiste iseloomustusi.
Samas andis noortemeeskonna loots endale aru, et tema hoolealused treenisid vähemalt viis korda nädalas täpselt paika pandud treeningukava alusel, mistõttu oli kõik läbi mõeldud ja koormused täpselt ajastatud. Lisaks palliti mõtestatult.
Tavalised teise liiga meeskonnad treenivad tavaliselt ehk vaid paar korda nädalas. Nii ei rutta Hurtki järeldustega, sest poiste tõelist sisu peaks nägema järgmise paari hooaja jooksul kui noored hiljemalt kahekümnendaks eluaastaks Eestis meeskonna põhikoosseisu ei murra, on raske kuhugi veelgi kaugemale jõuda.
Kas need poisid suudavad välismaale murda?
«Kõige rohkem jääb puudu kogemusest ja küpsusest,» hindas Hurt. «Praegu on rumalaid ärakukkumisi, sest mängija võib solvuda, ja kui miski välja ei tule, siis läheb tuju ära.»
Õnneks tulevad kogemused ja küpsus ajaga. Aga kehaline võimekus ja tehnika?
«Õpetan neid mõtlema, et nad tegeleks füüsisega ka ise mitte ainult trennis, vaid ka kodus,» selgitas Hurt. «Nõuan päris palju. Nad peavad olema heas vormis ja vastu pidama kohtumise lõpuni.»
Sellel hooajal see ka õnnestus ja füüsilist ärakukkumist polnud isegi Levadia vastu. Lisaks on meeskonnas kokkulepe, et vägisi palle ette ei taota ja tuleb püüda mängu ehitada. Vastupidiselt näiteks Eesti jalgpallikoondisele, kelle mängupildis on suvaline pikk pall küllaltki tavaline võte.
«Sellel meeskonnal pole kellegi vastu aukartust ja kui ruumi on, siis ehitatakse,» kinnitas Hurt.
Tõeliseks probleemiks on aga kohtumiste kiirus ehk Eestis on mängutempo ja sellega seotult mõtlemine aeglane.
«Välismaalased tunduvad meile tavaliselt jube tehnilistena, kuid kui meie liiga nõuaks samasugust mõtlemiskiirust, siis teeksime samu asju samuti oluliselt kiiremini,» lahkas loots. «Näiteks esimese kümne minuti jooksul ei saanud poisid Levadia vastu üldse aru, mis toimub. Kuid isegi selle ühe mänguga arenesid nad edasi.»
Lisaks on praegu probleemiks treeningutingimused, sest õigete liikumiste tegemiseks ja mänguolukordade loomiseks on vaja vähemalt poolt väljakut, kuid Tartus pole see alati võimalik.
Seetõttu ei maksagi praegust põhimeeskonda kohe laiali peksta, et noored tippkonkurentsis nii-öelda vette heita. Hurda hinnangul on esiliiga hea vaheetapp, mis aitab poistel vaimselt kosuda ja füüsiliselt õigesse vormi jõuda.
«Tuleva hooaja esimene eesmärk on esiliigast mitte langeda lähme parimat üritama,» lubas Hurt.
Hiilgav võimalus
Treener on ka kindel, et esiliiga parimad noored saavad juba uuel hooajal võimaluse enda oskusi meistriliigas näidata.
«Minu silmis võiks need poisid olla tulevase meeskonna vundamendiks, sest nad oskavad targalt mängida,» hindas ta.
Kas on ka mõni nimi, mis tasuks juba praegu meelde jätta?
«Poistel on ehk raskem, kui ma kedagi nimetan,» mõtiskles Hurt.
Kuid ta nimetab siiski ja Maag Tammekale sobivalt on mõlemad ründajad: parim väravakütt Albert Prosa, kes on jõuline ja füüsiliselt küps, ja Siim Tenno, kes on küll lühikest kasvu, kuid noppis peapalle isegi Levadia liidri Marek Lemsalu eest.
«Aga tulemas on veel päris mitu,» lisas ta.
------------------------------------------------------------------
PARIM MÄNGIJA
Kert Kütt
Tänavu nopiti Maag Tammeka väravavõrgust vaid 40 palli. Suur osa oli selles hiilgava hooaja teinud väravavahil Kert Kütil, kes juhtis tervet kaitseliini kindlakäeliselt.
SUURIM PETTUMUS
Ründajate põud
Juba enne hooaja algust oli ühinenud Maag Tammekast lahkunud sisuliselt terve ründeliin ja neid mehi asendada ei suudetudki. Nii kasutasid tartlased põhilise ründajana kaitsjat. Kaitsjast ründaja Nikolai Lõsanov lõi hooajal 10 väravat, sama palju suutis poolkaitses hiilanud Siksten Kasimir.
HINNE HOOJALE
Maagi ja Tammeka ühinemisel loodud Maag Tammeka pidanuks fännide hinnangul võitlema medalite eest, kuid hooaja eel lasti minema liialt palju mängijaid ja klubi ei suutnud isegi neljanda koha eest võidelda. Täielikust ebaõnnestumisest päästis vaid see, et klubisse jäänud mängijad ei andnud üheski kohtumises alla ja karikasarjas jõuti veerandfinaali.
Uus eesmärk
Madis Hünerson (Maag Tammeka tegevjuht): Kindlasti vahetub peatreener ja stiil, Sergei Zamogilnõi on tuleviku osas optimistlik ja poistele on see tubli väljakutse. Oleme lootusrikkad ja madalamaid eesmärke ei sea.
Mängijad
Madis Hünerson: Leping lõpeb kuuel mehel. Mõningaid liikumisi võib tulla, sest on üksikuid tippe, kellel leping lõpeb näiteks Kert Kütt.
TVMKga oleme rääkinud Rasmus Tomsonist, et meil on võimalus ta tagasi osta. Pildil on ka paar tipuründajat.
Treeningutingimused
Madis Hünerson: Siia ei saa tulla mängija, kui pole väljakut, kus ta peaks kasvama. Siiani on treeninguolud täiesti olematud. Muruväljakut sisuliselt pole ja paari kunstmuru saab kasutada piiratult.
Ott Meerits (Maag Tammeka mängija): Vaja oleks veel paari treeninguväljakut, siis sisehalli. See annaks ülisuure tõuke. Siis tahaks ka mujalt mehed siia tulla, sest tingimused on väga olulised. Tööle lähed sa ju ka kontorisse, kus kõik on viimase peal.
Koostöö
Madis Hünerson: Koostöö teiste Tartu klubidega on hea, kuid asi tuleks läbi mõelda nii, et andekad noored võiks annet realiseerida Tartu esindusmeeskonnas mängides. Siin pallides oleks nad rohkem pildil ja meil oleks lihtsam toetust saada. Vennad Eino ja Sander Purid ning Taijo Teniste on heaks näiteks.
Raha
Madis Hünerson: Raha rohkem ei ole, kuid läbirääkimised käivad. Kogu klubile planeeritav summa on seitse miljonit krooni, mis jaguneb esindusmeeskonna ja noorte vahel sisuliselt pooleks.
Noored
Ott Meerits: Noored hakkavad kaela kandma, kuid umbes viie aasta pärast peaks igal aastal noori peale tulema Tartus on tekkimas püramiid nagu Floral. Kui põhimehed lahkuvad, siis noored saavad võimaluse. Praegu võib tippu saada õnnega, kuid päris tipu jaoks peab süsteem olema korralikult välja joonistunud.