/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2009/10/07/246709t1h643a.jpg)
Läbijooksev katus, lagunenud ahi ja tuult sisse vuhistavad aknad ei riku Peipsi äärde vanausuliste külastuskeskust rajajate rõõmu, sest lõpuks ometi on neil oma maja, kus juba paari kuu pärast hakkab elu kihama.
Tädi Šura maja täitub hingelistega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on väga armas maja,» kinnitas Kolkjasse vanausuliste külastuskeskust rajava MTÜ Piiri Peal projektijuht Aime Güsson.
Külastuskeskuse ehitustöödega tegeleva MTÜ Piiri Peal programmijuht Kairi Villemson on sama meelt. Kolkja peauulitsa keskel tühjana seisnud 19. sajandi lõpus valminud vanausuliste elumaja oli esimesel kohtumisel nii võluv, et rohkem müügis olevaid maju enam vaatama ei mindudki.
«Siin on kõik olemas,» rääkis Villemson. «Ahjud, lesod, sahver ning elumajaga ühe katuse all ait, laut, sigurikuivatusahjuga kelder – kogu vanausuliste majapidamine.» Pärijad jätsid majja ka seal elanud tjotja Šura majapidamiskraami.
Piiri Peal ostis külastuskeskuseks saava 120-ruutmeetrise maja Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemist saadud abirahaga. Samast rahast jätkub ka esmaseks remondiks, mööbli ja käsitöö tegemiseks kõige vajaliku soetamiseks ning koolituste korraldamiseks.
Paari kuu pärast peab vanausuliste külastuskeskuse esimene järk ehk vastuvõtu-, laste- ja seitsmekohaline töötuba ning väike kööginurk valmis olema. «Meie eesmärk on anda siin vanausulistele koht ja võimalused, et nad saaksid tegeleda oma kultuuriga,» selgitas Güs-son.
Kui majas saab tegutseda, jätkuvad seal juba mitu aastat kestvad vanausuliste traditsioonilise käsitöö koolitused.
Tartu-, Jõgeva- ning Ida-Virumaal elavate vanausuliste külastuskeskuse esimese osa rajamiseks ja sellele elu sisse puhumiseks kulub ligi 3,4 miljonit krooni, millest Norra abiraha on pisut üle kolme miljoni krooni.