/nginx/o/2013/09/05/2243317t1hf852.jpg)
Tartu Ülikool ja üliõpilasesindus seisavad lõhkise küna ehk lagunenud Sõbramaja ees: esindus ütleb, et üliõpilasmaja on terve linna mure, ülikool arvab, et tudengid võiksid ka ise maja nimel rohkem vaeva näha.
Sõbramaja laguneb tudengeil käest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus korraldas ülikooli juubeliürituste ajal Sõbramaja toetuseks kontserdi, et tõmmata tähelepanu maja kehvale olukorrale. Tudengeid aga eriti palju sinna ei kogunenud.
«Kunagi ei saa ju päris kindel olla, kas üritus ikka toimub: äkki lõhkeb veetoru või kärssab mõni elektrijuhe läbi,» seletas Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse teabejuht Marju Himma. Nimetatud asjaoludel on Sõbramajas üritusi ära jäetud küll. Piletimüüja istuski sel kontserdil pimedas ja kütteta ruumis, sest selles majaosas oli rikke tõttu elekter ära.
Eelmisel nädalal oli üliõpilasesindusel kohtumine Tartu Ülikooli rektoraadiga. Tartu Ülikooli haldusdirektor ja MTÜ Tartu Üliõpilasmaja juhatuse esimees Riho Illak ütles, et läks sinna lootuses, et esindus tõstatab üliõpilasmaja küsimuse.
«Minu suureks üllatuseks nad seda ei teinud,» nentis ta. Illak on lausa pahane, et üliõpilasesindus ülikooli juhtkonna tasemel pole Sõbramaja küsimust tõstatanud. «Isegi rektorivalimiste ajal ei kuulnud ma korralikult seda häält,» rääkis ta. «Lootsin, et nad üritavad kandidaatidelt võtta lubaduse teemaga tegelda.»
Ajas tagasi
Tartu Ülikooli ajalootudeng Peep Käiss, kes on Sõbramajas pidusid korraldanud, nentis, et tudengid on küll leplik rahvas, aga kuskil on siiski mingid piirid: «Üliõpilasmajja minnes on tunne, nagu läheks ajas kakskümmend aastat tagasi.»
Tudengifilmi festival kolis tänavu Sõbramajast ära: mullu kärssas läbi maja amortiseerunud elektrijuhtmestik ja rikkus ära kalli videotehnika.
Tudengipäevade programmijuhi Evelin Rüütli sõnul on Sõbramajal küll oma aura, kuid nostalgia ei kao ka siis kuskile, kui teha korda kas või elementaarsed asjad. «Katus laseb läbi, WC-dest ei taha rääkidagi, baariruumi pehme mööbel ja vaibad on läbi imbunud erinevatest pidudest,» rääkis ta.
Üliõpilasesindus valis hiljuti Sõbramajas ülikooli aastapäevaballi peremeest ja -naist. «Oli päris häbi kutsuda inimesi baariruumi esinema, sest seal haises päris võikalt,» kinnitas Himma.
Illaku sõnul tuleb Sõbramaja uksed aasta jooksul ilmselt kinni panna, sest torustik ja elektrisüsteem on ajast ja arust: kütte- ja veetorustikul on nii palju lappe peal, et need hakkavad ühel päeval purskama ja kraanid tuleb kinni keerata. Nii jääb 375-aastase ajalooga ülikooli linn toimiva üliõpilasmajata.
Tudengikultuur kandub aga sellisel juhul üle ööklubidesse. «Seal lahustub see täielikult igasuguse muu «kultuuri» hulgas,» arvas Himma.
Viimane võimalus
Himma sõnul on ülikooli juhtkond seda meelt, et tudengid peaksid veel kõvemat häält tegema ja nõudma, et maja korda tehtaks. «Ülikool võiks siiski mõelda, et tudengite vaba aja veetmise koht on osaliselt vajalik ka tudengivaimu säilimisele,» rääkis ta. «Selle eest peaksid hea seisma nii ülikoolid kui ka linn.»
Illaku sõnul on praegu soodne periood ja viimane aeg Sõbramaja heaks midagi ette võtta, sest on ülikooli järgmise aasta eelarve koostamise aeg ja ta ootab esinduselt lõpuks mingeid samme selles suunas.
«Üliõpilasesinduses on sümpaatsed noored, aga kogu asja üldisem põhjus on see, et esinduse liikmed vahetuvad igal aastal,» rääkis Illak «Tegeldakse rohkem võimuvõitlusega.»
Illak ütles, et raha Sõbramaja renoveerimiseks leitaks, kui tudengid esinevad selgepiiriliste ja põhjendatud nõudmistega ülikooli rektoraadile, valitsusele ja nõukogule, sest tülli minna ei taha keegi.
Himma kinnitas, et üliõpilasesindus teeb veel sel nädalal ettepaneku, et ülikooli järgmise aasta eelarvesse kirjutataks sisse Sõbramaja ehitusprojekt. Aastapäevaballil detsembris korraldab esindus Sõbramaja toetuseks heategevusliku loterii.
Kui järgmise aasta eelarvesse pandaks sisse üliõpilasmaja arhitektuurikonkurss ja projekteerimise alustamine, siis oleks see suur samm edasi, kuigi ehitamisest ei saa järgmisel aastal veel juttugi olla. Tagasihoidlike spekulatsioonide järgi võiks Sõbramaja teha korda viiekümne miljoni krooniga.
Tartu Üliõpilasmaja
Üliõpilasmaja on aastakümneid tegutsenud kultuuriasutus, mis on rahvasuus tuntud pigem Sõbramajana.
Üliõpilasmaja põhiülesandeks on Tartu ülikoolide esinduskollektiivide tegevuse koordineerimine.
Lisaks pakub üliõpilasmaja võimalust rentida ruume erinevate ürituste ja koosviibimiste korraldamiseks.
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja on seadnud eesmärgiks Kalevi 24 (Sõbramaja) asuva hoone põhjaliku remondi.
Hoonest peaks saama pärast renoveerimist tänapäevane, oma imidiga kultuuri- ja seltsielu keskus.