Tartu peab laenudest suu puhtaks pühkima

10-kroonine rahatäht Foto: Eesti Panga koduleht

Hoogne investeerimine ja laenamine on viinud Tartu linna seisu, kus laenu ei saa enam juurde võtta ja võimud lükkavad tänavuste tee-ehitustööde eest tasumise valimisjärgsesse aega.

Opositsionäärid kinnitavad, et Tartu tuleb oma jooksvate kohustustega toime, küll aga jääb järgmisel aastal vaiksemaks linna ehitustandril.

Viimastel aastatel on linn laene muudkui refinantseerinud (ehk sisuliselt tagasimaksetähtaega edasi lükanud) ja juurde võtnud.

Aasta lõpus ulatub laenukoormus juba 58,8 protsendini linna selle aasta puhastuludest. Rohkem kui 60 protsendi ulatuses vastavalt seadusele aga laenata ei tohi ja tuleval aastal võib tekkida küsimus, kust võtta lisaraha europrojektide kaasrahastamiseks.

Rahvaliitlasest abilinnapea Karin Jaansoni sõnul tahtis linn hoida laenukoormuse 50 protsendi piires puhastuludest. Seoses majanduskriisi ja igasuguste riigipoolsete kärbetega vähenesid aga linna tulud ja nõnda suureneb ka laenukoormus kriitilise piiri lähedale.

Nii tunnistabki Jaanson, et Tartu ei saa lähiajal raha juurde laenata. «Järgmine aasta tuleb kindlasti keerulisem,» räägib ta. Samas suudab linn Jaansoni sõnul tänavu investeerida ka oma tuludest sadu miljoneid kroone.

Maksame homme

Isamaa ja Res Publica Liidu liikme ja linnavolikogu rahanduskomisjoni ridadesse kuuluva Tarmo Pungeri hinnangul kujunevad majanduses senistest raskemaks nii tänavune viimane kvartal, tuleva aasta esimene kvartal kui osa teisestki kvartalist.

Samas peab linn maksma tuleva aasta esimesel poolel peaasjalikult tänavuste tee-ehitustööde eest 14 miljonit krooni. Mullu Tartu linnajuhid sääraseid käike ei teinud ja nõnda on tänavuste kohustuste edasilükkamisel valimiseelse ilutsemise maik. «Aga mida teha nende investeeringutega, mida peaks tegema tuleval aastal, aga raha enam ei jätku,» küsib Punger.

Linna rahandusosakonna juhi Külli Lusti väitel pole maksmise edasilükkamine seotud valimistega. «Kui teeehitushanked olid juba läbi viidud, selgus, et riik on kärpinud omavalitsustele makstavat kohalike teede toetust ja teisigi summasid,» lausus ta. Selle aasta eelarves enam töödeks raha ei olnud ja nii lükatigi tasumine kokkuleppel tee-ehitajatega Lusti sõnul tulevasse aastasse.

Üheksa kuu laekumised linnaeelarvesse vastavad Pungeri kinnitusel siiski plaanitule ja isegi ületavad seda veidi. «Eelarvetuludest on augusti lõpu seisuga laekunud ligi 66,9 protsenti ja see ei ole iseenesest halb,» lausub ta.

Samas on tegu kevadel juba kärbitud eelarvega. «Neljas kvartal kujuneb minu hinnangul linnale ja selle kodanikele raskemaks,» lausub Punger. «Usun siiski, et eelarve tulude ja kuludega tullakse aasta kokkuvõttes enam-vähem ots otsaga kokku.»

Karin Jaansoni sõnul on ettevõtjate võlad linna ees paisunud ja võib arvata, et suure tõenäosusega ei saa need aasta lõpuks makstud. Nii näiteks võlgnevad linna rendipindadel tegutsevad firmad praegu 618 000 krooni. Punger soovitab seepeale linna võlglaste olukorda pädevalt hinnata ja vastavalt sellele ka tegutseda.

Tartu linn plaanis tänavu müüa oma varasid ehk peaasjalikult kortereid 3,3 miljoni krooni eest, tegelikult oli augusti lõpuks vara müüdud vaid 744 000 krooni eest. Linna maad oli kavas müüa 5 miljoni krooni eest, tegelikult aga oli kaheksa kuu tulemusena teenitud vaid 1,7 protsenti kavandatust ehk 87 000 krooni.

Punger suhtub linna vara müümisse praegusel ajal kriitiliselt. «Nii näiteks saavad igasugused kenade teede ja toredate lampidega linna tööstuspargid valmis siis, kui linna äärealadel paiknevad ja erakapitaliga rajatud tööstuspargid hakkavad täis saama,» räägib ta.

Kortereid ja maid tuleks Pungeri sõnul hambad risti müüa siis, kui linnal ei jää enam midagi muud üle. Praegu ei ole aga seis tema hinnangul kaugeltki nii hull. «Tänaste maahindade juures tasub siiski linnal müüa ühel juhul – kui on näha, et selle maa peale tekib ettevõte, mis toob portsu investeeringuid ja täiendavaid töökohti,» ütleb Punger.

Viimasel piiril

Ka sotside ritta kuuluva linnavolikogu rahanduskomisjoni liikme Jarno Lauri kinnitusel on Tartu laenukoormus viimasel piiril, ehkki linn suudab oma kohustused katta. «Linna järgmise aasta tulud vähenevad veelgi ja koos sellega laenuvõtmise võimalused,» lausub ta. «Samas on meil käsil Ahhaa teaduskeskuse ehitus, Ringtee silla projekti kaasfinantseerimine ja mitmed teised projektid, milleks tuleks laenu võtta.»

Linna praeguse suure laenukoormuse põhjuseks on Lauri hinnangul ka mõned küsitavad ja vägagi kulukad raha paigutamise otsused. «Üks asi on see Vabaduse sild, millest ei jaksa enam rääkida,» seletab ta. «Kesklinna kooli juurdeehitis läks meil maksma sama palju kui Tallinnas 21. keskkooli kapitaalremont. Tallinnas sai linnavalitsus selle eest hurjutada, aga tegu oli väga suure kooli täieliku kordategemisega.»

Karin Jaansoni kinnitusel ei ole linn laene tagasi maksnud, vaid neid refinantseerinud. Erandiks on Reiniku gümnaasiumi remondiraha, mida linn maksab tagasi 10 miljonit krooni aastas. «Linn on kogu aeg arenenud ja kasvanud, sestap on ka linna laenukoormus praegu 734 miljonit krooni,» ütleb Jaanson.

Ta lisab, et sellest 734 miljonist vaid 250 miljonit on juurde laenatud viimase nelja aasta jooksul. Võrdluseks: samal ajal on linn investeerinud kokku 1,7 miljardit krooni.

Tartu rahaline olukord on Jaansoni väitel kontrolli all. Võrreldes Pärnuga on seis tema hinnangul väga hea ja võrreldes Tallinnaga hea.