/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2009/07/13/206635t1h0578.jpg)
Uue aasta alguses järjekordselt kerkiv saastetasu lisab prügikastitühjenduse hindadele mõne krooni, kuid lisaks sellele võib hindu ülespoole suruda Torma prügila uue ladestusala rajamiseks võetav pangalaen.
Torma prügila laen võib prügiveohinda tõsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu maksab tonni segaolmejäätmete äraandmine Tormas ligi 743 krooni, millest saastetasu moodustab 156,5 krooni. 2010. aasta 1. jaanuarist kerkib saastetasu 31 krooni ja 50 sendi võrra tonni kohta.
Torma prügilat haldava OÜ Amestop juhataja Toomas Orumaa ütles, et pole veel selge, kas prügi vastuvõtu hinna tõstmine alates 1. jaanuarist on vältimatu või mitte.
«Pankade abil me uue ladestusala valmis ehitame,» sedastas Orumaa. «Eks ta hinnasurvet paneb muidugi peale. Aga hetkel on meie seisukoht, et kui väravahind tõuseb, siis saastetasu jagu. Ma arvan, et see on novembris selge.»
Ehitushind on saladus
Samas nimetas Orumaa põhjendamatuks paanika kütmiseks hiljuti Eesti Päevalehes ilmunud väidet, et järgmisel suvel saab Torma prügila jäätmeid viimse piirini täis ning Lõuna-Eesti olmeprügi pole enam kuhugi panna.
1,5 hektari suurune teine ladestusala, kuhu veetakse ja pressitakse Lõuna- ja Ida-Eesti jäätmeid praegu, avati 2007. aasta oktoobris.
0,8-hektarine kolmas ladestusala rajatakse uueks suveks Orumaa kinnitusel igal juhul: «Teine ladestusala jõuab järgmise aasta lõpuks sellisesse kõrgusesse, et uuele talvele ei julge me sellega vastu minna.»
Toomas Orumaa ei soostunud ütlema plaanitava ladestusala umbkaudsetki ehitusmaksumust, kuid Tartu Postimehe andmeil on see suurusjärgus 20 miljonit krooni.
Prügiuputust ei tule
Orumaa tõdes, et peab arusaamatuks keskkonnaministeeriumi otsust koostada abikõlblikuks tunnistamise nõuded sellised, et Torma prügila omanik Torma vald enam tingimustele ei vasta.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse abi saaks taotleda juhul, kui Torma prügila kuuluks mitme omavalitsuse koostööorganile – firmale või mittetulundusühingule.
«Küsimus on lihtsalt selles, miks paneb riik meid teiste prügilatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda,» selgitas Orumaa. «Küsimus pole selles, et oleksime kaelani prügis ja katastroof kohe-kohe tulemas.»