/nginx/o/2009/01/16/118577t1h186b.jpg)
Kümmekonna päeva eest Tartu Postimehe online-väljaandes ja seejärel ka paberlehes ilmunud artikkel IRLi hariduspoliitikast, kust loeti välja kavatsus muuta Miina Härma gümnaasiumi staatust, on tekitanud palju vastakaid arvamusi. Kooli senise staatuse ja arengu kaitseks astusid välja paljud Postimehe lugejad.
Tõsi, valimisprogrammi esialgses, kinnitamata variandis olnud lause võimaldas ka selliseid tõlgendusi, kuid lõplikus redaktsioonis on see punkt sõnastatud järgmiselt: tagame igale lapsele võimaluse õppida elukohajärgses põhikoolis.
Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist arutatakse juba pikemat aega riigikogus. Kes määrab lõpuks kooli arengu? Milline on Tartu linnavolikogu pädevus?
Ka uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu näeb ette, et kool lähtub oma tegevuse korraldamisel ja õppekava koostamisel riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, arvestades mitmete asjaoludega: ühiskonna ootused, õpilaste vajadused ja huvid, võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekud ning piirkonna eripära, samuti vaimsed ja materiaalsed ressursid jne. Otsustav on siiski kogukonna hääl.
Härma gümnaasium, vanim eestikeelset gümnaasiumiharidust andev õppeasutus, on inglise keele süvaõppe koolina tuntud 1961. aastast. Pikaajalised traditsioonid ja kogemused võõrkeelte õpetamisel on andnud koolile kindla koha Eesti haridusmaastikul.
Tänu keelte süvitsi õpetamisele (kolm keelt põhikoolis) oleme kaasatud Goethe Instituudi vahendatavasse partnerkoolide projekti (Partner Schulen), tihedalt teeme koostööd Briti Nõukoguga (British Council) ja Prantsuse Kultuuri Instituudiga (Centre Culturel Français).
Hea võõrkeelteoskus on vajalik ka rahvusvahelistel aineolümpiaadidel. Oleme oma koolis laiendanud teise ja kolmanda võõrkeele õppimist, et anda õpilastele baas erineva võõrkeelse kirjanduse lugemiseks, sh õpilaste uurimis- ja teadustööde valmimiseks. Just sellisena on hinnanud kooli ka lapsevanemad.
Võõrkeelte õppimisega on mõistlik alustada võimalikult vara. Alustame esimese võõrkeele õpet 1. klassis, juba neljandas klassis lisandub teine ja kuuendas klassis kolmas võõrkeel.
Nii peab murdeealine õpilane olema võimeline kõigi muude ahvatluste kõrval taluma lisakoormust, mis eeldab tugevat tahet ja võimekust.
Väga oluline on õpilase motivatsioon ja valmisolek ning kodu toetus. Kõigil Tartu linna lastel on võimalik ühtsetel alustel Miina Härma gümnaasiumi kandideerida. Samas vajame toetavat filtrit, sest kõiki soovijaid ei suuda me vastu võtta ja kõik soovijad ei suudaks koormusele ka vastu panna.
Kui tahame kooli avada suuremale soovijate hulgale, vajame eraldi juurdeehitist. Praegu töötame niigi kahes vahetuses.
Keegi ei kahtle selles, et näiteks muusika- või spordiklassi võiks vastu võtta õpilasi teatud eeldustel. Samamoodi on mõistlik püüda välja selgitada, kuivõrd keele süvaõppe klassi astuv laps suudab taluda suuremat õpikoormust. Igapäevane õpetajapraktika ütleb, et musikaalsus ja keeleanne on omavahel seotud. Reaalainetes end koduselt tundvaid noori on hea õpetada mis tahes süsteemsetes valdkondades.
Katseid põhikooli astumiseks ei välista ka praegu riigikogus lugemisel olev eelnõu: «Põhikooli vastuvõtmiseks võib korraldada katseid, kui põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena, kuna see on vajalik tulenevalt kooli õppekavast, mis eeldab mõne ainevaldkonna varasemat õppimist põhikooli I ja II kooliastmes või süvendatud õppimist põhikooli III kooliastmes.»
Katsete peamine probleem pole praegu mitte selekteerimine, vaid ette õpetamine. Kui pere kaotab huvi oma võsukese edasise saatuse vastu kohe pärast kooli sisse saamist, siis on see probleem eeskätt lapsele, kes on harjutatud vanemate suure huviga.
Õppetöös mahajääjatele on riik loonud erinevaid tugisüsteeme. Võimekamad ja motiveeritumad on sageli jäetud saatuse (loe: õpetajate panustamise) hooleks. Tervitan augustikuist Hugo Treffneri gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli direktori tänuväärt algatust luua andekatele lastele lisavõimalusi. Ka riik on hakanud annete leidmist ja toetamist tõsiselt võtma, kasvõi näiteks TÜ teaduskooli rahastades.
Meie haridussüsteem ei keskendu tippudele ja seda on ette heidetud ka rahvusvaheliste haridusuuringute tulemusi analüüsides. Seda enam tuleb toetada koole ja klasse, kus pakutakse õppekava miinimumist rohkem, kus suudetakse liita koolisüsteemi konservatiivsusega innovaatilisus, loovus ning ettevõtlikkus.
Võimekamate õpilaste ootusi tuleb täita juba põhikoolis ja mitte ainult võõrkeelte õpetamisel. Just murdeeas õigete väljakutsete pakkumisega suudame ennetada paljusid probleeme, suunates õpialase energia sobivasse kanalisse.
Arvestades ühiskonna vajadusi tasub mõelda loodusteaduste süvendatud õpetusele, mis võiks sarnaselt võõrkeelega toimuda väiksemates rühmades, kui kooli pidaja seda rahastada suudab ja riiklik tellimus algatust toetab.
Tagamaks Lõuna- ja Põhja-Eesti tasakaalustatud areng, tuleb ka koolivõrku silmas pidades arvestada tõmbekeskusi ja nende tagamaid. Nii Treffneri kui Härma kool püüavad oma õppesuundadega rahuldada eeskätt Tartu õpilaste ja lastevanemate soove ning ootusi, kuid me oleme avatud ka kõigile teistele head haridust soovivatele noortele.
Meie kooli on suur tung kogu Lõuna-Eestist. Seega ei lahendata koolivõrku uuendades vaid Tartu probleeme ja silmas tuleb pidada väärika ajalooga kooli tänast positsiooni Eesti hariduselus.
Tõdegem, et Härma kooli edasise saatuse määrab eeskätt Tartu linna hariduspoliitika. Usun, et otsused tehakse vastutustundlikult ja põhjendatult, arvestades uuringuid ning huvirühmade arvamusi, tuginedes traditsioonidele, kooli asutajate Peeter Põllu ja Jaan Tõnissoni ideedele ja loodule.