Ainulaadse niidu säilimist ohustab reostus ja vihm

Foto: Postimees.ee

Keskkonnakaitsjad seisavad raske valiku ees – kas luua pretsedent ja nõustuda haruldaste taimede ümberistutamisega või riskida tartlaste joogivee reostamise ja Annelinna uputamise võimalusega.

Esimese, teise ja kolmanda kaitsekategooria taimeliigid, mille bioloog Marju Silvet koos tudengitega selle suve lõpus Raadi endise lennuvälja territooriumil kaardistas, on nüüd kantud keskkonnaregistrisse.

Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni liigikaitse spetsialist Eike Vunk tõdeb, et tegu on tõesti massilise kaitsealuste taimede kasvualaga. Kaardistatud ha-

ruldane niit jääb Tartu valla lõunaosa detailplaneeringus kavandatud kolme tee vahele ja selle suurus on umbes 53 hektarit.

Et teada, kas ja kui palju haruldusi selles piirkonnas veel kasvab, tellib looduskaitsekeskus järgmisel suvel eksperthinnangu seal piirkonnas kokku 130 hektari uurimiseks.

Tiigid uputuse kaitseks

Sellele n-ö kolme tee vahelisele alale näeb detailplaneering aga ette tiikide rajamise. Tiigid projekteerinud AS K & H projektijuht Kalle Pint selgitab, et need on vajalikud Jaamamõisa oja valgalas sajuvee ära juhtimiseks.

«Kuna Jaamamõisa oja suundub Jaama tänava kandis sademeveekanalisatsiooni, kus on suhteliselt väike toru, siis võib aeg-ajalt tekkida seal üleujutusi,» põhjendab Pint.

Üleujutuste oht aga suureneb, sest Eesti Rahva Muuseumi tulevase peahoone ja selle ümber kavandatud hoonete juurest on sajuvee ära juhtimine ette nähtud just Jaamamõisa oja valgalasse. Samuti tuleb sinna suunata Raadi järve liigvesi, et järv ei hakkaks üle kallaste tõusma.

Kavandatavad tiigid jäävad aga alale, kust kaitsealused taimed on leitud. Tartu vallavanem Aivar Soop ei näe probleemi selles, et taimed tiikidele jalgu jääksid.

«Kuna meil oli juba eelnevalt informatsiooni olulistest taimedest selles piirkonnas, on sellega planeeringus arvestatud,» usub ta. «Oleme raudselt seda meelt, et mis looduse paistes on väärtuslik ja kasulik, seda tuleb hoida ja säilitada.»

Tõesti, planeeringu käigus on tehtud ka keskkonnamõjude hindamine, kus on juttu kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvatest käpalistest, mille kasvamine planeeringualal ei ole uudis.

Keskkonnamõjude hindamise ajaks ei olnud aga kolme tee vaheliselt alalt sootuks teisi, esimese kuni kolmanda kaitsekategooria taimi veel leitud. «Mul ei tule küll meelde juhtumit, kus oleks kõik keskkonnamõjude hindamised ja planeeringud tehtud, ja siis tuleb välja kahe esimese kategooria taimeliigi massilise esinemise ala,» on Eike Vunk nõutu.

Mäe otsa ei kaeva

Mis juba tehtud keskkonnamõjude hindamisest ja augustis kehtestatud planeeringust saab, ei oska Vunk arvata. Küll usub ta, et sellises mahus kaitsealuste taimede ümberistutamine on täiesti välistatud. «Pigem ma loodan, et oleks võimalik see tiikide süsteem kuidagi ümber teha,» lisab ta.

Kalle Pint vastab, et ainus alternatiiv oleks sajuvesi juhtida otse Emajõkke. See plaan tundub aga utoopiline, sest siis tuleks vett ära juhtiv toru viia Sõpruse puiesteest alla, üle Sõpruse ringi ja ka läbi Anne kanali.

Ka tiikide mujale kaevamine ei tule kõne alla. «Nad on ette nähtud olemasoleva Jaamamõisa oja sängi. Me saame neid teha ikkagi sinna, kuhu vesi kokku jookseb,» selgitab ta. «Mäe otsa ju tiiki rajada ei saa.»

Tartumaa keskkonnateenistuse juhataja Jalmar Mandel on aga taimede ümberistutamise osas optimistlikum ja viitab looduskaitseseadusele, mis lubab keskkonnaministri nõusolekul ümber asustada ka esimese kaitsekategooria taimi.

«Esimese kategooria taimede puhul tuleb moodustada kaitseala. Samas, kui ekspert ütleb ikkagi, et uues kasvukohas lähevad taimed kasvama, ja määrab tingimused, kuidas istutamist läbi viia, siis võib kõiki kategooriaid ümber istutada,» on Mandeli seisukoht.

Lisaks tuleb tema sõnul ümber istutada osa kolmanda kaitsekategooria taimi, värvi-paskhein ja ahtalehine ängelhein, mis kasvavad alal, kuhu on tulevikus ette nähtud Põhja puiestee pikendus.

«Ilma kohtuprotsessita vähemalt mina seda niitu hävitada ei luba,» on Marju Silvet taimede ümberasustamise vastu. «Paljud taimed taluvad ümberistutamist väga halvasti. Kui nad uues kohas ka mõni aasta püsivad, siis hiljem ikkagi lähevad välja.»

Kallid taimed

Silvet viitab looduskaitseseadusele, mille järgi on ühe esimese kaitsekategooria taime hävitamise eest ette nähtud kahjuta-

su 20 000 krooni, teise ja kolmanda kategooria puhul vastavalt 15 000 ja 10 000 krooni.

«Juhul kui ekspert selle summa oma taskust kinni peaks maksma, siis ei tehtaks kergekäeliselt organismide ümberasustamise otsuseid,» usub ta. «Praegu ei vastuta materiaalselt ei eksperdid ega ametnikud.»

Kuigi on olemas võimalus, et tiigid ja taimed saaksid kas või osaliselt sõbralikult koos eksisteerida, tõmbas sellele lootusele kriipsu peale vene ajal Raadil asunud sõjaväelennuväli.

Sellest ajast on endise lennuvälja territooriumil säilinud kütusereostus. «Praegu on see reostus maa sees, aga eks ta aja jooksul liigub põhjavee poole,» teab Kalle Pint. «Ilma radikaalsete meetoditeta sellest lahti ei saa.»

Radikaalsed meetodid tähendavad, et kogu reostunud pinnas tuleb ära vedada ja töödelda. Ka sealt, kus kasvavad kaitsealused taimed. Pinnase äravedu tähendaks neile hävingut.

Reostaks joogivett

Reostuse osas silma kinni pigistada aga ei saa. «Kuna Raadi lennuvälja ala on ka Meltsiveski veehaarde toiteala, siis on selle reostuse hoidmine problemaatiline. Siin tuleb otsustada, kumb on olulisem – joogivesi või taimed,» ütleb Pint.

Järgmisel nädalal istuvad detailplaneeringu koostanud K & H töötajad koos Jalmar Mandeliga maha, et saada selgust, kas ja kuidas on võimalik päästa taimed, hoida ära tulevase Eesti Rahva Muuseumi ala ja Annelinna üleujutamist ning tartlaste joogivee reostumist.

Mandel viskab aga õhku küsimuse – ehk tuleks üle vaadata, kas kõikide kaitsealuste taimede kaitsmine on üldse põhjendatud? Võib-olla leidub Lõuna-Eestis teisigi selliseid suuri kasvualasid, mis ei teekski neid taimi nii haruldasteks.