Kuidas süstida noortesse ämmaemandatesse indu ja jõudu, nii et nad end terve elu usaldaksid ning mõistaksid: ämmaemand ei ole lihtsalt amet, vaid elustiil ja kutsumus?
Ämmaemandaid ühendab kuues meel
5. oktoober 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just niisuguse ülesande püstitas eelmisel nädalal enda ette Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis peetud rahvusvaheline konverents «Põhjamaade ämmaemandaüliõpilaste võimestamine».
Räägiti sellest, millised on Põhjamaade riikides töö- ja õppekeskkonnad. Mis on ämmaemanda tööpõllul ühist ja mis erinevat? Kust on pärit õppima tulnud noored ja miks on nad valinud ämmaemandaks saamise? Kuidas suhtuda tehnoloogiasse ja kuidas veenda end kasutama seda ema ja lapse huvides vaid optimaalsel määral?
Need on üksnes mõned konverentsil arutatud teemad.
Elu amet
Naistekliiniku ämmaemand ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Siiri Põllumaa tõdes, et üks, mida tema tajub, on see, et Eestis 1990. aastatel valitud tee on õige.
«Väga palju võtsime siis eeskuju just Rootsist ja Taanist, ja nüüd oleme äratundmisel, et valitud tee on õige,» selgitas ta. «See tähendab, et ämmaemand on naisele toeks läbi terve elukaare. Ta ei ole ainult sünnituse abiline, vaid tal on roll pere planeerimises, seksuaalkasvatuses, sünnitusel ja sünnitusjärgsel ajal...»
Praktikajuhendaja ja naistekliiniku vanemämmaemand Pille Teesalu märkis, et üks asi, mis näitab, et ämmaemandate koolitamise tase tervishoiukõrgkoolis muudkui kasvab ja areneb, on see, et aasta-aastalt lähevad praktikandid paremaks.
«Näiteks 2000. aastal ei olnud nad sugugi nii innukad, kui on praegu. Seda indu saab ainult kool süstida,» kiidab ta.
Kopenhaagenis viiendat aastat ämmaemandaks õppiv Laura Kristine Møller rääkis ämmaemandate kõrgest mainest Taanis, öeldes, et näiteks kolmekümnest tudengist koosnev kursus komplekteeritakse parimatest, kes valitakse 400–500 soovija hulgast.
«Kui pingeritta panna ametid, kelleks inimesed unistavad saada, siis esimesel kohal on piloot ja teisel kohe ämmaemand,» rääkis ta.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda õppekava kolmanda aasta tudeng Kätlin Kirpu kiitis konverentsi töötubasid, öeldes, et ta tajub, kuidas ta mõtlemine päevadega muutub.
«Ma ei ole ju veel praktikal olnud ja töökogemused mul puuduvad, aga mingi suundumus on minuski juba sees. See on saadud kas sõpradelt või meediast või mujalt,» kirjeldas ta oma olukorda. «Aga siin mu mõtlemine muutub kardinaalselt. Tunnen, et mul ei seisa ees mitte kolm teed, vaid sada teed. Et kuidas naistega tegelda, kuidas neile nõu anda, peredega suhelda...»
Maailma rütm
Kätlin Kirpu lisas, et ta ei oska küll väga lühidalt öelda, miks ta on valinud ämmaemandaks saamise tee, aga tunneb, nagu oleks temas kogu maailma rütm ja tung, kuigi on üksikindiviid.
Ämmaemand Pille Teesalu mõistab öeldut hästi. Ta koputab oma rinnaesisele ja ütleb, et see kõik tuleb sealt seest. «Sa lihtsalt oled selle naisega sünnitustoas ja tunned, et keegi on su kõrval, keda sa ei näe. See on kuues meel või mingi kõrgem jõud, mis ühendab kõiki ämmaemandaid.»
Ämmaemandate konverents
• 28. septembrist 2. oktoobrini töötasid Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemandaüliõpilased, nende õppejõud ja praktikajuhendajad Soomest, Rootsist, Norrast, Islandilt, Gröönimaalt, Fääri saartelt, Lätist, Leedust ja Eestist, kokku 60 inimest. Ning uurisid, kus on nende väe allikad.