/nginx/o/2009/09/30/243065t1h5331.jpg)
Kunstigümnaasiumi õpilased ei mõista, miks nemad ei või sportida staadioni juurde suvel tehtud kenal palliväljakul. Selgub, et võivad küll, kuigi naaber, Tartu kutsehariduskeskus, peab väljakut enda omaks.
Ühist palliväljakut kasutab vaid üks kool
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
1. oktoober 2009, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus kavandas juba paar aastat tagasi, et Kopli 1 / Aianduse 4 krundile rajatakse jalgpallistaadion, välikorvpalliväljakud, jooksurajad ja heitesektorid, mida hakkavad ühiselt kasutama kunstigümnaasium ja kutsehariduskeskus.
Suvel valmis sellest kavast kolmandik ehk kutsehariduskeskuse Kopli tänava õppehoone taga olev võrkaiaga piiratud palliplats, mida seni kasutavad vaid kutsehariduskeskuse õppurid. Miks meie ei saa, küsivad kunstigümnaasiumi õpilased?
«Meie kooli panust selles platsis pole,» selgitas Tartu kunstigümnaasiumi direktor Peeter Kikas. «Kutsehariduskeskus ehitas palliväljaku oma raha eest, sellepärast polegi ma käinud küsimas, et kas saaksime seda kohta kasutada.»
Kas ühine või mitte?
«See palliväljak tehti kutsehariduskeskuse raha eest,» väitis Tartu kutsehariduskeskuse direktori asetäitja haldusalal Mati Rammul. «Kuna Tartu linn ei leidnud võimalust kogu spordiväljaku rekonstrueerimise kaasrahastamiseks, siis on see meie palliväljak.»
Tema sõnul on spordiväljaku põhjaliku uuendamise projekt kahel koolil tõesti ühine, aga kui see valmib, siis ühiselt kasutatakse vaid staadioni, mis jääb selle mõlemasse otsa tehtavate palliväljakute vahele. Seni on kogu projektist valminud vaid üks, kutsehariduskeskuse õppehoone taha jääv palliväljak.
«Mitte mingil juhul pole see palliväljak vaid kutsehariduskeskuse oma,» kinnitas Tartu abilinnapea Jüri Sasi. «Kunstigümnaasiumi õpilased võivad seda kasutada, saaksid näiteks tenniseväljakul sportida. Aga millegipärast nende kahe naaberkooli juhid ei suhtle selles küsimuses omavahel.»
Soov peab olema
Mis puutub Rammuli ütlusse, et kutsehariduskeskus ehitas palliväljaku oma raha eest, siis see pole päris täpne. Ligi kolm miljonit krooni maksnud palliväljak tehti hoopis euroraha eest, mille Tartu linn sai kutsehariduskeskuse ühiselamu põhjalikuks remondiks. Lisaks ühiselamu kordategemisele on selles projektis ette nähtud ka parklate ehitus ja korraliku spordiväljaku tegemine.
«Paraku ei saanud me selle projekti jaoks nii palju raha, et oleksime saanud kahe kooli ühise spordiväljaku korraga valmis teha,» märkis Sasi. «Töö jätkub kindlasti.»
Rammul ei välistanud, et naaberkooli õpilased saavad uuel palliväljakul sportida. «Kui meil jääb palliväljaku kasutus-aega üle, siis võib kunstigümnaasium seda üldistel alustel kasutada,» ütles Rammul. «Aga kõigepealt peab selleks soov olema. Seni pole selles küsimuses meie poole pöördutud.»