Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2215145t1h0501.jpg)
Karlovas Võru tänavas tabati pime roolijoo-dik kuigi see paari nädala tagune uudis lennutas linnajao üleilmse ajakirjanduse veergudele, teavad paljud kaas- ja välismaalased Karlovat ka sellepärast, et siin on «teistmoodi kui uutes elamurajoonides».
Karlova tänavapildis näeb palju omapärast ajaloolist puitarhitektuuri ja põnevaid hoove.
Karlovlane ise liigub mööda samu tänavaid päevast päeva ning on nähtuga harjunud. Ligi sada aastat tagasi ehitatud linnajaos kulgeb elu rahulikult. Muudatused tänavapildis panevad kohalikke ja linnaosa külalisi pead pöörama igal juhul.
Möödunud nädalal rõõmustasin selle üle, kui ilusaks on muutumas Pargi ja Tähe tänava nurgal asuva kolmekorruselise puitmaja fassaad. Kuu aega tagasi ühel hommikul märkasin kurvastusega, et pätid on ühel kaunil tänaval aerosoolvärvidega täis sirgeldanud peaaegu iga maja seina ja aia.
Suve alguses aga olin lihtsalt hämmastunud selle üle, kuidas ja miks sai Eha ja Tähe tänava nurgale endise kaubahoovi kohale kerkida nii mittekarlovalik maja.
Kuidas mõõta miljööd
Linnamiljöö koosneb paljudest omavahel ruumiliselt seotud komponentidest.
Veel viimaseid päevi Tartus Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses nähtava Karlova linnaosa miljööd kujutava fotonäituse sissejuhatuses kirjutab kunstiajaloolane Mart Siilivask järgmist.
«Ajaloolise miljöö määratlemine on keerukas ülesanne. Hooned on miljöös olulisel, kuid sugugi mitte ainumääraval kohal. Linnaosast saadavat muljet mõjutab haljastuse rohkus ja hoovistus, kruntide suurus, hoonestuse tihedus või kõrgus, piirete olemasolu või puudumine ja palju muid selliseid komponente. Karlova miljöö lahutamatu koostisosa on näiteks sügisel varutavate küttepuude, talvel küdevate ahjude või kevadel õitsvate sirelite lõhn. Oluline on teada ja välja selgitada need väärtused, millele tuleb tähelepanu pöörata, et linnaruumi miljööline omapära säiliks.»
Nagu näha, koosneb miljöö paljudest pisiasjadest. Seetõttu on arenevas keskkonnas väga keeruline tagada stabiilsus ja leida kompromisse, et miljöö säiliks.
Kui sajandivanustes elamurajoonides tehakse euroremonti, lammutatakse kõik puukuurid ja pesuköögid ning muudetakse haljastatud hoovid asfalteeritud parklateks, pole tunne enam endine ja kogu piirkond muutub steriilseks ja anonüümseks.
Juunikuus Tartus arhitektuuriseminaril tõi Soome arhitekt Pekka Hornamo näite oma kodulinnast Porvoost, mille vanalinna väikestes majades elavad inimesed on arvestanud sellega, et miljööväärtuslikku elukeskkonna eeliseid nautides loobuvad nad võimalusest oma kodu suuremaks ehitada.
Vana maja pole mõtet uueks teha. Kui on soov elada moodsas majas, tulebki soetada endale eluase sellisesse keskkonda.
Vaja reglementi
Nii kinnisvaraomanikul kui ka ametnikul on raske miljööväärtusi kaitsta, kui pole juhiseid ja eeskirju, mille alusel seda teha.
Teatakse ainult, et miljööväärtuslikke hoonestusalasid peab hoidma. On vaja dokumenti, mis sätestaks ka kaitsmise viisid.
Sihipärast kaitset püüti korraldada juba 10 aastat tagasi, kui Tartu puitasumite ajaloolist hoonestust inventeeriti ja selle põhjal kehtestati linnaehituslikud kaitsealad. Kahjuks puudus linnavolikogu kehtestatud kaitsealade põhimäärustel õiguslik alus ning sisuline kaitse ja järelevalve rakenduda ei saanudki.
Alles 2005. aastal kehtestatud Tartu üldplaneering määratles miljööväärtusega hoonestusalad ning kunagised
linnaehituslikud kaitsealad said viimaks seadusliku staatuse.
Siiski pole tänini kehtestatud linnaosade üldplaneeringuid, mis seaksid arhitektuursed nõuded ja reeglistiku miljööväärtuste kaitseks.
Näiteks Supilinna üldplaneering on tänaseks sisuliselt aegunud ning Karlova üldplaneering on juba mõnda aega takerdunud kusagil kooskõlastusringidel. Omanikud, ehitajad ja ametnikud ootavad aga pikisilmi selgeid reegleid miljööaladel ehitamiseks.
Karlova on muutumas
Juba eespool mainisin, et Karlova linnaosast on koostatud fotonäitus. 2006. aasta kevadsuvel pildistas fotograaf Kerly Ilves Karlova hoonestust ning nüüdseid fotosid varasematega kõrvutades saime ülevaate kümnendi jooksul Karlovas toimunud muudatustest.
Tulemusi kokku võttes võib öelda, et umbes kolmandik Karlova hoonetest on viimase kümne aasta jooksul suuremal või vähemal määral ümberehitustega rikutud. Peamised vead, mis miljööväärtuslikku tänavapilti rikuvad, on valed aknad ja uksed, mis on sobimatust materjalist, vale konstruktsiooni ja ruudujaotusega.
Sageli on koos akna- ja uksevahetusega maja fassaadilt kaduma läinud (ehis)piir-delauad ja muu puitdekoor. Fassaadide soojustamisega on rikutud seinte ja räästaste proportsioone ning kasutatud uut sobimatut laudist.
Ometi saan hea meelega tõdeda, et üha rohkem märkab Karlovas eeskujulikult, miljööväärtusi arvestades renoveeritud maju.
Miljööväärtust saab ka rahas mõõta terviklik ning kvaliteetne miljööväärtuslik elukeskkond on üha enam hinda tõusmas.
Milline on Karlova kümne aasta pärast?
See sõltub suuresti Karlova elanike tahtest ja võimalustest siinset miljööd hoida.