Rein Haak: miks oli vaja Tartu linna bussiliine muuta?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Haak
Rein Haak Foto: Postimees.ee

Muudatuste vajaduse linnaliinibusside liikluses tingisid inimeste soovid – nii võiks kokkuvõtlikult sellele küsimusele vastata.

Soove ja ettepanekuid ning kaebusi ja pahandamisigi on linna ühistranspordi korraldajate laudadele kogunenud palju. Kohmaka bussiliinivõrgu üle nuriseti nii ajalehes kui ka linna kodulehel. Kirju saime koolide juhtkondadelt ja hoolekogudelt. Senise liikluskorraldusega rahulolematuid kogunes üha juurde.

Selge see – linn areneb, inimeste liikumisvajadus muutub, ühistransport on aga Tartus peaaegu muutumatuna püsinud viimased paarkümmend aastat.

Kuigi nii-öelda kosmeetilist iluravi tehti ka viimastel aastatel – mõne bussi graafikut muudeti, mõnda liini pikendati, pandi käiku mõni uus liin – , näis nüüd aeg küps olevat pisut suuremateks muudatusteks.

Pigem optimeerimine

Ega nüüdnegi bussivõrgu ümberkorraldus kujuta endast mingit revolutsiooni Tartu bussiliikluses, sest muudetud on alla poole olemasolevatest liinidest. Pigem võiks seda nimetada busside liinivõrgu optimeerimiseks.

Et vastavalt GoBusiga sõlmitud lepingule on linnal võimalik bussigraafikuid muuta kaks korda aastas, vastu suve ja enne sügist, siis oli just praegu selleks sobiv aeg, pidades silmas nii koolilaste liikumisvajadusi kui ka meile laekunud ettepanekuid ja soove.

Näiteks on muutunud Veeriku kooli teeninduspiirkond ning ka Tähtvere lapsed peavad nüüd sinna kooli jõudma. Seoses vene koolide reorganiseerimisega tuleb vaadata, kuidas endised Puškini gümnaasiumi õpilased Ülejõele kooli pääsevad.

Tähtvere inimesed kurtsid juba pikka aega, et nad ei saa kuidagi bussiga Maarjamõisa haigla juurde ja tagasi. Uue liinigraafiku rakendudes on neil see võimalus olemas. Buss nr 19 hakkab esialgu Tähtverest Maarjamõisa sõitma küll vaid hommikuti, kuid vajadusel oleme valmis selle sõidusagedust tihendama ja bussi kauemaks liinile jätma. Maarjamõisast Tähtverre hakkab sõitma buss nr 8.

Pikka aega nurisesid inimesed, et ei saa otse FI juurest kesklinna – tuleb mitmelt poolt läbi tiirutada ning sõiduaeg venib pikaks. Nüüd hakkab buss nr 1 viima sõitjaid FI juurest läbi kesklinna otse Annelinna ning vastupidi.

Väide, nagu ei pääseks inimesed enam turule, ei pea vett. Paljude liinide bussid sõidavad ka uue graafiku rakendudes endiselt turu ja bussijaama juurest läbi, kuid kindlasti ei peaks kõik bussid seal peatuma. Kõik bussisõitjad ei soovi ju turule minna – kooliõpilased näiteks, kes tahavad võimalikult otse koju või kooli saada. Ilmselt ei hakka nemad turulkäijatele vastuargumente esitama.

Turule ja bussijaama sõidab praegu tunnis 11 bussi, uue graafiku järgi läbib seda peatust tunnis 9 bussi.

Raudteejaama saab praeguse graafiku järgi nii kesklinna kui ka Tähtvere suunast tunni jooksul kolme bussiga, uue graafiku alusel hakkab kesklinna suunast raudteejaama sõitma neli (kohati ka viis) ning Tähtvere suunast neli bussi tunnis.

Inimeste soovil lisati viimasel hetkel sinna veel üks lisaliin, nr 20, millel bussid hakkavad sõitma sisuliselt endise bussi nr 5 marsruudil. Vahe on vaid liini numbris ja selles, et kesklinnast minnes ei keera buss enam Sõpruse silla suunas, vaid suundub üle Võidu silla Sõpruse puiesteele. Muus osas kattub marsruut endise nr 5 omaga. Niisiis saavad Pika ja Kalda tee ning Annelinna alguse elanikud ühe liini juurde.

Annelinn määrab

Liinivõrku muutes tuli arvestada veel mitme asjaoluga.

Tänaseks elab kolmandik tartlastest Annelinnas. Nad kõik tahavad tööle-kooli jõuda hommikul kella kaheksaks, neist suurem osa peab minema teisele poole jõge. Nüüd saavad Kivilinna bussipeatuse läheduses elavad annelinlased kiiremini kesklinna, sest uue bussiliini marsruut viib Kivilinna peatusest Sõpruse puiestee kaudu otse kesklinna.

Annelinnast hakkavad kesklinna suunas sõitma ka bussid nr 5 ja 20, FI suunas buss nr 1, mis enam ei läbi Eerikat ja Lõunakeskust. Lõunakeskusesse viib buss nr 18.

Linn kasvab ja areneb. Inimesed on asustanud tihedamalt ka linna äärealad, kus varem busse ei käinud. Uue liinigraafikuga paranevad äärelinna inimeste liikumisvõimalused.

Bussisõitjate seas põhjustasid rahulolematust asjatud ooteajad, mis tekkisid seoses bussijuhtide puhkeaegadega – keegi ei taha ju niisama 10–20 minutit bussis passida.

Pikkade ringliinide puhul on bussijuhtidel suhteliselt raske vajalikke puhkepause pidada, sest buss justkui ei tulegi liinilt ära. Edasi-tagasiliinide puhul on olemas kindlad lõpp-peatused, kus buss tühjeneb ja bussijuht saab vajalikud asjatoimetused õiendada või bussi koristada.

Uue liinigraafikuga on silmas peetud sedagi, et busside kohustuslikud seisuajad jääksid rohkem liinide lõpp-punktidesse linnapiiri läheduses.

Bussiga liigeldes tuleb enamikul tartlastest arvestada ümberistumistega juba seetõttu, et linn paikneb laial territooriumil ja igast linnajaost ei ole võimalik panna busse igasse suunda liikuma.

Tartu liikluskorralduses seavad piiranguid ka läbi linna kulgevad raudtee ja jõgi ning mingil määral ka Toomemägi. Nii ei saa ju kõige paremagi tahtmise korral panna käima ühtegi bussiliini nii, et see läbiks Näituse raudteeülesõidu – ooteajad oleksid seal ettearvamatud.

Betooni ülesõidukohal seevastu on võimalik rongide ja busside graafikuid omavahel sobitada.

Sillad määravad sõidukite peamised liikumistrajektoorid ja nii ongi tahes-tahtmata saanud Riia tänavast bussiliikluse üks põhilisi tänavaid. Seal võib tõesti aeg-ajalt näha mitut bussi üksteise sabas sõitmas. Mõne aja pärast pöörab neist aga igaüks oma marsruudile.

Otsustab linnavalitsus

Linna bussiliikluse korraldamisel peame arvestama nii raha kui ka tööjõuga. Kui pole võtta lisaraha ega uusi bussijuhte, ei saa avada ka uusi liine. GoBus ei dikteeri linnale, kust ja kuidas bussid peaksid sõitma, seda otsustab linnavalitsus, kes edastab oma soovid vedajale. Nende põhjal töötab GoBus välja liinigraafikud.

Linn maksab bussifirmale tehtud töö eest – reisijate vedamisel läbitud kilomeetrite eest.

Võrreldes olemasolevaga lisandub uue graafikuga umbes 50 000 liinikilomeetrit: täna kehtiva bussigraafikuga oleks läbisõit 1 178 230, uuega on aga 1 238 919 kilomeetrit. Seega sõiduvõimalusi lisandub, kuid selge on see, et mitte kõigile ja ühepalju.

Ehkki harjutamiseks jääb aega enne sügisest koolialgust tõesti napilt, loodame siiski, et enamikule bussisõitjaist muutub ühistranspordi kasutamine mugavamaks ja kiiremaks.

Mõningaid ebamugavusi ümberkorraldused kindlasti põhjustavad, kuid loodan väga, et kui bussisõitjad on asjasse süvenenud ja oma marsruudid selgeks saanud, jäävad nad rahule.

Selleks, et info jõuaks iga tartlaseni, saadame igasse postkasti kaardid uute bussimarsruutidega. Infot saab ootepaviljonidest ja bussiinfotelefonilt 12 012 ning peagi kioskitesse müügile jõudvast teatmikust.

Oleme avatud ettepanekutele ja arvamustele ka linnamajanduse osakonna telefonil 736 1129 ning e-posti aadressil buss@raad.tartu.ee.

Bussiliinid vajavad pidevat uuendamist ja täiustamist, et need suudaksid paremini inimeste vajadustega sammu pidada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles