Ei ela ma majas, ei tänaval, mu aadress...

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõista-mõista, mis tänavanurgale oled Tartu linnas sattunud. Linnavalitsus nendib, et probleem nende tänavasiltidega on, aga midagi otsustavat nad olukorra parandamiseks ette ei võta.
Mõista-mõista, mis tänavanurgale oled Tartu linnas sattunud. Linnavalitsus nendib, et probleem nende tänavasiltidega on, aga midagi otsustavat nad olukorra parandamiseks ette ei võta. Foto: Margus Ansu

BMW ja Opeli juhi näolt paistab varjamatu halvakspanu, kui nad Soinaste tänavas Õuna ja Pirni tänava otste vahel meie autost mööduvad. Meie kiirus on 25–30 kilomeetrit tunnis, sest otsime tänavasilte.



Tamme puiestee otsal pidi autojuht keerama kaela kangeks, sest tänava nimega silt jäi tema selja taha. Kaja tänaval polnud nimetahvlit üldse, Õuna nurgal ootas sohvrit taas kaelaväänamine, Tihase algus oli jälle sildita.

Üsna lühikesest ringsõidust paaris Tartu linnaosas piisab, et järeldada: kui linna kaart pole sul peas või GPSiga armatuurlaual, oled liikluses paras tropp. Tihtipeale ei aita aga õiget tänavat leida isegi teokäik või peatumine.

Hädas takso


Kord on tänavasilt võrkaia küljes, kord majaseinal. Ühel tänavaristil on siltidele aetud üles omaette metallpost, teisel klammerdatud need valgustusposti külge.

Tagatipuks on silte kahte sorti: vanemad valge kirjaga tumesinisel põhjal, uuemad pruuni kirjaga valgel põhjal.

Pikapeale silm vilub, õpib haarama mitut punkti korraga. Aga näiteks Ravila tänaval võib Nisu tänavat otsima jäädagi. Ühel pool varjavad silti pärn ja kask, teisel pool lopsakas õunapuu. Ilmatsalu tänava poolt tulles jääb tuvastamata Maisi tänav.

Tartu taksofirma SV Takso juhataja Sergei Selivanov tõdeb, et lühikese staažiga taksojuht saab Taaralinnas õiget tänavat otsides üksjagu pusida ja kiruda, kuigi üha enamail on leivatööks soetatud asjalik abimees GPS. Selivanovi arvates on aga rohkem tüli majanumbritega, mis on kas valgustamata või puuduvad sootuks.

«Vanemad juhid on tähistamata majadega harjunud, nad teavad isegi seda, mis värvi maja sellel või teisel aadressil asub,» sedastab Sergei Selivanov.

Ta toob Tartu linnale heaks eeskujuks mõned uuselurajoonid, kus tänavasiltide postid on seatud kõigile ristmikele ning tihtipeale on tänavanimele lisatud ka nende majade numb-rid, mida posti alt sisse sõites leiab.

«Ise olen väga rahul Ülenurme Aasa ja Uus-Ülenurme elamurajooniga,» märgib Sergei Seliva­­nov. «Aga näiteks Vana-Ihastes on bardakk. Eriti raske on sealkandis orienteeruda öösiti.»

Hädas ka kiirabi


Sihtasutuse Tartu Kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee ütles, et üleilmne asukoha määramise süsteem aitab küll tänavate ja majade tähistamise puudusi leevendada, kuid sellele ei saa inimeste päästmist täielikult rajada. Elektrooniline masin võib ju lihtsalt sussid sirgu ajada.

«Olukord Tartu linnas on väga hull, sest puuduvad tihtipeale nii tänavasildid kui majanumbrid,» hindas Kõrgvee. «Teine pool probleemist on muidugi igasugune tarastamine, kinniste hoovide loomine tõkkepuudega.»

Ago Kõrgvee sõnul võib liialdamata öelda: kiirabi on kogenud Tartus juhtumeid, kus majade numeratsiooni puudulikkus ja arstiabi viibimine on põhjustanud inimese surma või raske tervisekahjustuse.

«On suur vahe, kas me jõuame kohale kliinilise surma kolmandal või viiendal minutil,» märkis Kõrgvee. «Teisel juhul on tõenäosus inimest päästa kolm korda väiksem.»

Tartu linnavalitsuse liikluskorraldusteenistuse juhataja Tõnu Lukmanni riiulis on 2000. aastal arhitektuuri ja ehituse osakonnas kokku pandud kaust «Tänavate nimesildi ja majanumbri disain ja paigaldusprintsiibid Tartu linnas». See ütleb täpselt, kuhu, kuidas ja milliseid silte ning numbreid tuleks panna.

Lukmanni jutu järgi on ametnikud reegleid siiski loominguliselt võtnud. Kuigi näiteks standard käsib paigaldada aedlinnas tänava nimesildi aiale, siis Lukmanni sõnul eravaldusi enam ei puudutata.

«Majade ja aedade külge me enam silte ei pane,» selgitab Lukmann.

Kui tänavaristi lähedal on laternapost või liiklusmärk, proovitakse Lukmanni kinnitusel ära kasutada seda. Alles hädavajadusel tellitakse sildi tarbeks poolteist tuhat krooni maksev eripost.

Lukmanni selgitusel on liiklusteenistus tänavasildindust, küll peamiselt uutel tänavatel, edendanud jõudumööda. Korraga korda majja lüüa tähendaks üüratut hoogtööd ja sadade tuhandete, kui mitte miljonite kroonide hakkamapanekut.

«Aga võibolla on GPS paari aasta pärast igas mobiiltelefonis olemas,» loodab Tõnu Luk­­mann.

Number olgu valgustatud

Tartu linna heakorra eeskiri, mis on praegusel kujul jõus olnud seitse aastat, ütleb, et hoone omanikul tuleb kinnitada hoone tänavapoolse seina või krundi piirde külge nähtavale kohale silt hoone numbriga ning tagada numbri nähtavus ööpäev läbi.

Tartu linna menetlusteenistusel on õigus heakorraeeskirja rikkujaid korrale kutsuda ja trahvida alates selle aasta maist. Teenistuse juhataja Marek Ranne sõnul ei ole seni majanumbrite kohta ühtegi kaebust tulnud ja kedagi pole ka karistatud.

Sildi- ja numbrireeglid
• 2000. aastal kiitis Tartu linna arhitektuuri ja ehituse osakond heaks disainerite Katri Kikkase ja Anne Pikkovi töö «Tänavate nimesildi ja majanumbri disain ja paigaldusprintsiibid Tartu linnas».
• Soovituslik standard näeb ette valgel põhjal pruuni kirja fondiga Arial Normal nii siltide kui numbrite puhul (pildil).
• Sildi tähe kõrgus on 76 mm. Sildi enda kõrgus, nagu majanumbrilgi, 138 mm. Korrusmajade puhul on kõrgused vastavalt 100 ja 184 mm.
Allikas: Tartu linnavalitsus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles