Martin Pau: lehkavad dividend

Martin Pau Foto: Pm

Tartlasi ähvardab soojahinna tõstmine ning kaugküttesooja tarbija ainus kaitsja paisuvate arvete eest on konkurentsiamet. Tartu linnavalitsusele on pärast Tartu keskkatlamaja ja Anne Soojuse aktsiate mahamüümist üheksa aastat tagasi jäänud vaid moraalne õigus soojaärimeeste suunas näppu viibutada.

Tõsi. Puhtteoreetiliselt võiks linn kaaluda kaugküttepiirkondade kaotamist, andes igale soojatarbijale vabaduse otsustada, kas jääda Fortum Tartu või Erakütte kliendiks või minna üle elektri-, gaasi- või mingit kolmandat liiki kohtküttele.

Fortum Tartu juhatuse liikme Mati Meose sõnul tooks selline samm aga linnale valusa rahanõude, sest äsja 1,2 miljardit krooni uude elektri ja soojuse koostootmisjaama paigutanud Fortumil on õiguspärane ootus, et tema soojusel on tarbija ka aasta, kahe ja kümne pärast.

Sellesse koostootmisjaama, lihtsamalt öeldes kom­­bijaama ongi hinnatõusu põhjus maetud. Veel mõne aasta eest kõlasid jaamaehitusplaanid tartlaste kõrvus kui mesiviis, sest elektri ja soojuse koostootmine pidi võimaldama rentaablust. Fortum Tartu suuromanik Tiit Veeber söandas isegi 2003. aasta sügisel lubada, et aktsionärid ei hakka kom­­bijaama ehitamise raha linlaste taskust tagasi võtma ja pigem võib sooja hind alaneda, kui jaam on valmis ja toodab tulu.

Nüüd võtab Veeber sõnad tagasi põhjendusega, et kombijaam läks üle kahe korra kallimaks, kui võis ennustada kuue aasta eest. Alles on jäänud jutt, et kohalike kütuste põletusele rajatud koostootmine lubab pikemas ettevaates stabiilset hinda.

Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots märgib, et kuigi hinnatõusu heaks kiites laseks konkurentsiamet maksta tartlastel sooja megavatt-tunni eest paarkümmend krooni rohkem kui tallinlastel, võib peagi sündida vastupidine.

Fortum taotleb piirhinna tõstmist 814 kroonile, aga kui tuleb uus gaasihinna tõus, maksavad gaasiga kütjad megavatt-tunnist 1200 krooni, rõhutab Külaots. Peaksime justkui uskuma, et kuna aastas teeb Fortum Tartu vaid 3–5 protsenti sooja maagaasist, elame tulevikus või sees.

Ometigi, alles tänavu mais kinnitas Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots, et edasine soojahinna tõus sõltub eelkõige kütuste hinna tõusust ning kombijaama hiigelinvesteering iseenesest hinnatõusu ei põhjusta. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles mõne päeva eest, et kuna kohalike kütuste hinnad on hoopis langenud, võiks Fortum Tartu kõnelda praegu pigem soojahinna langetamisest kui kergitamisest.

Miks siis ei kõnele?  Tartu Postimehe intervjuus väitsid Mati Meos ja Margo Külaots, et Fortum Tartu põhiomanik Fortum Power and Heat poleks kombijaama ehitust ette võtnud, kui ei loodaks sellest kasu. Äriloogika.

Meos märkis, et kuigi Fortum Tartu puhaskasum on tagasihoidlikult öeldes ilus, kerkides tänavu ilmselt juba 80 miljoni krooni alla, on kontsern algsest teenimisgraafikust maas. Kombijaamale võetud laen ei võimalda maksta dividende veel paar aastat, aga võibolla ka kauem.

Konkurentsiamet ei saa olla emotsionaalne ja öelda, et kui tuhanded tartlased on kaotanud töö ja teised tuhanded palgas, oleks soojahinna tõstmine ebaeetiline, lausa küüniline. Küll aga peaks konkurentsiamet mõistma arvude keelt ja oskama seda ka ise rääkida, et soojaturu monopoli Fortum Tartut ohjeldada.