Pikaajaline alarahastamine on viinud kolm Tartu Ülikooli instituuti olukorda, kus puudujäägid ulatuvad miljonitesse kroonidesse ja kahtluse all on osa erialade õpetamise jätkamine.
Õppejõude ootab palgata puhkus
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
28. september 2009, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raskeim on germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudil, mille miinus ulatub peaaegu kaheksa miljoni kroonini. Olukorra leevendamiseks kaalub instituut detsembris 70 töötaja kahenädalasele palgata puhkusele saatmist. Sealjuures jätkub kogu mitteauditoorne õppetöö.
Küte miinimumi peale
Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudi juhataja Krista Vogelbergi sõnul aitab see kokku hoida veidi üle poole miljoni krooni. «Mingi minimaalne summa lisandub halduskuludest, kui Paabeli õppehoones ka kütte miinimumi peale keerame,» lisas ta. Samas tekib instituudis palgakuludest juba praegu iga kuu 370 000 krooni miinust.
Sarnases olukorras on ka kehakultuuriteaduskonna mõlemad instituudid. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituudil on praegu eelarves õpperahadest puudu üle kahe miljoni krooni, spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudil on puudu 3,5 miljonit krooni.
Kehakultuuriteaduskonna dekaan Mati Pääsuke selgitas, et väikeste erialade, nagu spordiõpetajate ja treenerite õpetamine on kallis, kuna töö toimub väikestes rühmades poolindividuaalsel juhendamisel. Erinevalt suurtest massiloengutest on selline õpetamisvorm väga kallis.
Riik rahastab üht õppekohta baasmaksumusega ning vastavalt eriala kallidusele korrutab selle summa läbi koefitsiendiga. Kõigis kolmes probleemses instituudis on ette nähtud koefitsient aastaid olnud ebapiisav.
Pääsuke leidis, et lahenduse tooks väikeste õppekavade tegeliku maksumuse analüüs. Näiteks korrutatakse sünkroontõlkija õppekoha baasmaksumus (24 180 krooni bakalaureuseõppes ja 36 270 magistrantuuris) praegu läbi koefitsiendiga 1,1, kuigi tegelikkusele vastaks summa, mis saadaks koefitsiendiga 4,0 läbi korrutades. Seega oleks ühe sünkroontõlkija bakalaureusetudengi õppekoha jaoks riigilt vaja saada praeguse 26 598 krooni asemel 96 720 krooni.
Koondada pole võimalik
Tartu Ülikooli finantsjuht Taimo Saan on seisukohal, et üle tuleks vaadata erialade tegelik maksumus ning sellest lähtuvalt teha haridus- ja teadusministeeriumile ettepanek erialakoefitsiendi suurendamiseks.
Saan ja Pääsuke on ühel nõul, et üle peaks vaatama ka väikeste erialade õpetamise otstarbekuse ja töökohtade vajalikkuse.
Krista Vogelbergi sõnul on töötajaid niigi miinimumarv ning neil koondada pole võimalik. «Väikestel erialadel on koosseisud viidud miinimumini – edasi ei saa enam rääkida ülikooli- vaid külakooliõppest,» nentis ta.
Taimo Saan sedastas, et kindlaid otsuseid on oodata alles selle nädala reedel, kui koguneb ülikooli eelarvekomisjon. Võimalik, et ülikool palub ministeeriumil suurendada erialakoefitsiente, aga võib kaaluda ka nende erialade õpetamise lõpetamist või ümberkorraldamist.