Kasemäe vapsitallu juhatava floksidest lõõskava peenra juures tuleb mõnele hobiaednikule kindlasti ahastus peale, sest flokside vahel poosetab supitaldriku suuruste õitekobaratega hortensia.
Tokkroosist kasvas kabatokk
23. juuli 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole mõtet kurvastada, kui hortensia ei taha hästi õitseda, lohutab Põlvamaal Kanepi lähistel Jõksi külas asuva Kasemäe talu perenaine, kunstikaupmees Tiia Karelson. Ta räägib oma «supitaldrikute» kõrval happelisest ja aluselisest mullast, mis ei jää eriti meelde, ning sellest, et kas siis happelise või aluselise mulla pärast on hortensiale õitsemiseks vaja põõsasse kindlasti puistata männikoort. Asi selge!
Suure õue ja elumaja, mahukate aitade ning üsna koguka talliga Karelsonide suvekodu vaadates saab selgeks seegi, et inimesel peab olema hakkamist muutuste tegemiseks ning oskust ja julgust mõned väga olulised hetked oma elus ära tabada.
Kes otsib, see leiab
Sest tegelikult polnud seda talu Tartus korteris elavatele Karelsonidele justkui vajagi, neil oli koht puhkamiseks Pangodi järve ääres suvilakooperatiivis. Kuid keemiaprofessor Mati Karelson igatses rohkem omaette olemise paika. Ja Tiia Karelson võttis 1989. aastal Kanepi kandis elanud onu teejuhiks ning põrutas viimase vana Volgaga, mille ninal uhke põder, sealseid külasid tolmupilves läbi kammima.
Kasemäe talust mööda sõites poetas onu, et seda kohta oleks võinud vaadata 15 aastat tagasi Õue kattis rinnuni hein, maja aknad olid lauajuppidega kinni löödud, suure küüni katus sisse kukkunud, põrandaid polnud mäepervel tuksuva allika tõttu enam kusagil.
Aga kõrges heinas õitsesid rukkililled ja õhus oli see tabamatu miski, mis otsustas asja. Aasta pärast põles maja kaminas tuli. «Kõik asjad sattusid tol ajal meil siin soodsalt kokku,» meenutab Mati Karelson. «Leidsime head ehitusmehed ja parajasti oli ka pisut raha.»
Siinkohal tuleb Tiia Karel-sonile meelde naabrinaine, kes pärast esimest suurt remonti astus maja otsas olnud lauda asemele tehtud kööki ja kõigi mugavustega vannituppa ning võttis sealsed ümberkorraldused maainimese kombel lühidalt kokku: «Kae, mis raha tege.»
Talus olgu ikka talulilled, näiteks pojengid, floksid ja maakivist talli seina ääres tokkroosid.
Aga Kasemäe tõestab sedagi, et kõiges pole raha põhitegija. Kas või perenaise hoolega läbi mõeldud peenrad talus olgu ikka talulilled, näiteks pojengid, floksid ja maakivist talli seina ääres tokkroosid, millest läinud suvel kasvasid aga hoopis kabatokid. «Tokkrooside ja kabatokkide taimed on ju sarnased,» naerab perenaine. Sest äpardusest polnud miskit hullu, sest kabatokid on ju maitsvad.
Hoolega niidetud suurt õue ja tarata avarat aeda vaadates jääb mulje, et selles suvekodus küll puhata ei saa. «Saab ikka,» naerab Mati Karelson vastu. «Ühe päeva niidan ja siis võib neli päeva rahulikult puhata.»
Mahlatsehh töötab
Tiia Karelson lisab ühe vägeva lillepeenra juurest teise juurde jalutades ning automaatselt siit-sealt mulda kobestades, et ega nad siis kogu aeg suvemajas küüruta. Sel suvel tegid nad näiteks kaasa unustatud mõisate tuuri, käisid Saaremaal Pädaste mõisas Vanemuise suveetendusel ning läinud nädalal võtsid Otepääl kaks päeva golfitrenni.
Praegu töötab talu pitskardinatega köögis väike mahlatsehh, kus Karelsonid aurutavad mahlaks mitmekümne sõstrapõõsa marjad.
Mõnel õhtul võtab peremees aga telefoni, helistab naabruses puhkavatele Tartu Ülikooli endisele rektorile Peeter Tulvistele ja Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia professorile Volli Kalmule ning kutsub nad ahjust võetud suitsukala proovima.
kas teate
Tegelased
Tiia Karelson, Kasemäe talu perenaine, õppinud Tartu Ülikoolis keemikuks ja hiljem kaubatundjaks, töötanud keemiaõpetaja, piimanduslabori vaneminseneri, tarbijate kooperatiivis kaubatundja ja tootmisjuhina ning Tartu linnavalitsuses sekretäri ja välissuhete peaspetsialistina. 1996. aastast eraettevõtja, E-kunstisalongi omanik. Happelises ja aluselises mullas hästi orienteerudes paneb taimed õitsema ega häbene tunnistada, et kindla peale minekuks valmistab hõrgutisi ka kokaraamatu-abil.
Mati Karelson, Kasemäe talu peremees, Tiia abikaasa, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor, rahvusvaheliselt tunnustatud keemiateadlane, kes rajas Eestis molekulaardisaini ja molekulaartehnoloogia suuna. Hiljuti kirjutasid lehed temast kui katastroofipiirkonnas inimotsinguil abistava helendava kilemarkeri ning suurt kasu tõotava keemiliste ühendite omaduste määramise tarkvara loojast. Niidab mõnuga muru ja kaob tundideks seenele.
Kaupo Karelson, Tiia ja Mati vanem poeg, näiteks Robinsonid ja Eesti superstaari otsingud ekraanile toonud teleprodutsent, otsib teravaid elamusi, viimati lõi kaasa Hispaanias härjajooksul.
Karel Karelson, Tiia ja Mati noorem poeg, juba viiendat aastat erakorralise abi arst Kesk-Soome ühes haiglas.
Tiia ja Mati Soomes elav lapselaps Kaspar saab kohe aastaseks, tema vend Oskar (nelja ja poolene) on kirglik tehnikamees: kolmeaastaselt viskas ta vanaisa mutrivõtmete kallile komplektile korraks pilgu peale ja teatas, et see pole suurem asi ost, sest nendega saab ju ainult kuuskantmutreid keerata
Allikas: Tartu Postimees