Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/10/17/84354t1h25be.jpg)
Millal peab lõpparve välja maksma ja kas viivist ka nõuda saab?
Vastab tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel:
Eelmise töölepinguseaduse kohaselt tuli lõpparve täies ulatuses välja maksta viimasel tööloleku päeval ning viivituse korral sai nõuda hüvitiseks kuni ühe kuu keskmist palka.
Kehtiva TLSi kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks – see on vana kohustus uues sõnastuses.
Eelkõige on töötaja poolt nõueteks töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise maksmine ning tööandja nõuab töövahendite tagastamist.
Et töösuhe on samuti üks võlaõiguslikest suhetest, ei saa viivituse hüvitamine olla alusetu rikastumise allikaks, ja viivitusintressi arvutamisel kohaldub nüüd VÕS § 113.
Seega, kui näiteks tööandja on viivitanud 10 000-kroonise lõpparve väljamaksmisega ühe kuu, saab nõuda viivitusintressi umbes 66 krooni.
Kas aprillis 2009 välja makstud preemia 2008. aasta eest võetakse arvesse puhkusetasu arvutamisel, kui puhkusele läksin 2009. aasta augustis?
Kuigi aastapreemia töötulemuste eest maksti välja käesoleva aasta aprillis, on see siiski tasu 2008. aasta töö eest.
Kui puhkus algab augustis, siis võetakse puhkusehüvitise arvutamisel arvesse eelnenud 6 kuul (veebruarist juulini) teenitud töötasuna käsitletavad summad ja aastapreemia arvesse ei lähe.
Kui töötaja oleks aga olnud puhkusel näiteks märtsis ja tema puhkusehüvitist arvutati septembrist 2008 veebruarini 2009 teenitud töötasude järgi, siis saaks taotleda puhkusehüvitise ümberarvutamist ja aasta töötulemuste eest makstud preemiast 4/12 osa läheks arvesse.