Saabunud õunauputus on aiaomanikud sundinud puuvilju kastidega tänavale panema, et neid lihtsalt niisama põõsa alla mädanema jätma ei peaks.
Õuntest saab lahti vaid tasuta andes
Õunte valmimise tipphetkel on puude alused küpseid õunu täis, kuid anda pole neid kellelegi, sest naabreil on enda omadegi ärasöömisega tegemist ning kaubanduses valitsevad poeketid, mis ostaksid korraga sisse ainult suure koguse.
Maxima pressiesindaja Erkki Erilaid on ka ise kodus suure õunaõnnistusega hädas ning jagab taevaandi paremale ja vasakule. Ka Maxima kaupluses on Eesti õunad müügil, kuid hinnaks 10.90 kilost.
«Mina ise küll sellise raha eest ei ostaks,» tunnistab Erilaid ning turul nähtud 15–20 krooni peab ta lausa hullumeelseks.
Õunte kokkuost
Maxima kauplusteketti varustab Eesti õuntega firma Juurviljaaed, mis ise väikestelt pakkujatelt kauba kokku ostab ning siis suurema koguse edasi müüb. Selline korraldus teeb asjad lihtsaks nii kauplusele kui ka väikeaiapidajale.
Erilaiu sõnul otsitakse praegu veel teisigi varustajaid, kuid vaatamata kuulutustele pole keegi soovi avaldanud. Varustajalt ei oodatagi kogu ketile õunte pakkumist, kuid vähemalt ühe suurkaupluse peab ära «toitma» küll.
Nädala alguses andis ka Põltsamaa Felix teada, et kuigi mahla pressimiseks ostab firma 400 tonni õunu, on neil olemas juba kindel partner, Rõngu Aed, ning eraomanikelt õunu vastu ei võeta.
Rõngu Aia puud suudavad lisaks Felixi varustamisele hoolt kanda ka eestlaste söögiõunte eest – sellel aastal peaks poodidesse rändama umbes 500 tonni õunu.
Rõngu Aia juhatuse esimees Toomas Rüütmann rääkis, et nende käest võtavad
õunu mitmed suured kauplusteketid, näiteks Prisma ja Selver, hiljuti jõuti kokkuleppele Rimiga.
«Kuna praegu on korje, siis vastavalt käivad ka läbirääkimised kauplustega,» rääkis Rüütmann.
Õunauputuseks seda aastat Rüütmann nimetada ei taha. «Ütleme, et on lihtsalt parem saak kui eelmine aasta.»
Olenevalt tarbijate huvist ja õunte säilimisest võib kodumaiseid õunu poodides jätkuda veel jaanuarini.
Rüütmanni sõnul ei kasutata neil aga mingeid säilitusaineid – nii nagu õun puu otsast tuleb, nii teda säilitatakse.
Ühe võimalusena õuntest lahti saada on linlased avastanud variandi viia neid kottide viisi lasteaedade ja koolide köögipoolele.
Meelespea lasteaia juhataja kohusetäitja Hille Jegorova sõnul söövad lapsed õunu meelsasti, kuid nende lasteaias puudust praegu pole, sest oma töötajad, kel aiad lookas, toovad ubinaid rohkem kui küllalt. Võõrad pakkumas pole käinud.
Kuna kõigis asutustes aga olukord kindlasti nii mugav ei ole, soovitab ta teha pakkumisi teistele lasteaedadele ja ka lastekodudele.
• Viljapuuaedu on Eestis ca 12 000 ha, millest õunapuid on 7900 ha ja sealhulgas ka vähesed pirnipuud. Ploomipuid on 840 ha-l ja kirsipuid 530 ha-l.
Allikas: Eesti Aiandusliit