Üks erakond on Tallinnas lubanud küttearved pooleks teha. Lugenud lubadust, sain ma tükk aega kukalt sügada, et miks küll ainult Tallinnas. Oleks ju terve riik tänulik säärase kingituse eest. Eriti Tartu, heade mõtete linn.
Elmer Joandi: säästame raha ja paar turbaraba pealekauba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõpetanud imestamise, hakkasin ise pisukest plaani pidama, kuidas samadel tingimustel Tartu soojaisad poole lühema leivapalukese otsa jätta – juhul, kui rohelised peaksid Tartus võimule tulema. Mitu päeva tuletasin meelde vanu, masueelseid mõtteid, kuidas säärast imet teostada. Valmis teoreetiline «aktsioon-plaan».
1. Kõigepealt tuleb võtta vaatluse alla linnaisade ja soojaisade vahelised kirjalikud lepingud.
Nii mõneski maailma riigis on soojaisadel tavaks linnaisadega oma leivapalukese poolekssaagimise vastaseid lepinguid sõlmida. Nii et mine tea, ehk võib mu plaan juba selles punktis toppama jääda.
Tellimus päikesepaneele
2. Ühe võimalusena tuleks kaaluda soojatorustiku linna omandusse andmist. Kunagi said soojaisad torustiku endale, et seda parandada ja hoida nagu tõelised peremehed.
Nüüd viimasel aastal on kuulda, et soojatorustik vajavat põhjalikku remonti. See tekitab mõtte, et äkki käib torustiku haldamine soojaisadele üle jõu ja nad tahaksid sest koormast kiiresti ja tasuta vabaneda.
Säärane võimalus on kirjas meie kaugkütteseaduses: tootja saab vabaneda võrgust, mis on talle koormaks. Mis rõõm oleks läbi linna omanduses oleva torustiku lasta erinevate konkureerivate tootjate helesinist sooja vett.
3. Seejärel tellime Tartule sooja kraanivee tarbe jagu päikesepaneele, mis vett soojendavad. See ei tee küll küttearveid otse pooleks, küll aga võimaldab paljud soojaisad puhkusele saata mai algusest septembri lõpuni.
Väiksed vaprad hiinlased tuleksid ja paigaldaksid need suurtellimuse korras hinnaga, mis tarbijale tasuks end ära aastaga. Tartu linn leiaks kindlasti nimetet otstarbeks laenude käendamiseks vajalikud mõned miljonid kroonid.
Kasu oleks sellest tervele Eestile, päikesepaneeli ruutmeetri hinnad langeksid viielt tuhandelt kroonilt maailmaturuhindade tasemele – alla tuhande krooni. Sama hinnaime võiks juhtuda ka õhk-vesi- ja vesi-vesi-soojuspumpadega.
Kõik ühe projekti järgi
4. Üsna tühise summa eest on võimalik tellida enamikule elamufondist korralikud renoveerimisprojektid. Täna kulutab iga ühistu oma aega ja raha eraldi projekteerijaga suhtlemiseks, tulemuseks enamasti energiasäästu koha pealt mitte just kõige õnnestunumad või tasuvamad lahendused.
Tartus on elamufond kahjuks/õnneks üsna üheülbaline. Iga tüüpmaja ühistu saaks sadade tuhandete kroonide asemel mõne tuhande krooniga endale parima tüüpprojekti koos ettevalmistatud finantspaberitega otse pihku. Jällegi – mõne miljoni krooni eest selguvad avalikul hankel parimad ideed.
5. Energiatarbe poolitamiseks vajalik uuendusremont võib maksma minna suurusjärgus tuhat krooni ruutmeetri kohta. Sellest märgist oluliselt suuremad või väiksemad numbrid on keskmises kortermajas kas ebatõhusad või liialt edukate müügimeeste töö tulemus.
Laenu tagasimaksmiseks kümne aasta jooksul kulub siis kuus 7–15 krooni ruutmeetri pealt. Niipidi vaadates ei maksaks korterelamute energiatarbe poolitamine mitte eriti palju rohkem kui AS Fortumi uus koostootmisjaam. Kinni peavad lõpuks tartlased maksma nii ühe kui ka teise. Küsimus on selles, kumma enne.
6. Kui ahikütet kasutavate hoonete elanikel on projekt, mis hoiab inimese kohta samaväärse koguse energiat kokku, siis peaks linn ka selle tarbeks tagama renoveerimislaenu koostöös riiklike laenukindlustustega.
Säästupirn tartlasele!
7. Säärase industriaalse ülesehitustöö lõpetuseks ostaksin ma igale tartlasele kaks säästupirni, ent mitte odavaks populismiks.
Meie säästupirnide turg on üsna kirev. Ühe hankega ostetud pirnid on võimalik odavalt ära kiibistada, misjärel pirnimüüja ja elektrifirma kindlustavad koostöös, ilma tarbija pingutuseta, et need pirnid lubatud kuus aastat ka heledalt põlevad.
Kasu jällegi tervele riigile: kulud vähenevad ja taastub inimeste usk säästupirnidesse.
Sel moel, tänu ühe teise erakonna poolt Tallinnas külvatud mõttele ja rohelisele ülesehitustööle, säästaksime paar turbaraba ja ülejärgmisel viisaastakul võiksime lubada soojaarvete tasumise kõrvalt leiva peale ka vorsti.