Fortum: hinnatõus tagab toasooja

FOTO: Repro

Fortum Tartu juhtide kinnitusel on soojahinna kergitamine enam kui 30 protsendi võrra hädavajalik, et nelja-viie aasta pärast ei ähvardaks kümneid tuhandeid tartlasi keset pakast kütteta jäämine.



Fortum Tartu juhatuse liikme Mati Meose väitel ei ole konkurentsiametilt uue piirhinna taotlemise taga ettevõtte omanike rahaahnus, vaid 1,2 miljardit krooni maksma läinud Lohkva kombijaama tasuvuse kindlustamine.



Ühtlasi on tarvis hoolitseda, et kombijaama avarii korral oleks soojatootmine tagatud teiste katlamajade abil.



Meos märkis, et enam kui 40-aastane Turu tänava katlamaja ning rohkem kui 30-aastane Ropka katlamaja on küll praegu töökorras, kuid vajavad jooksvalt remonti ja uuendamist, et need ei kuluks aastaiks 2014-2015 kriitilise piirini.



«Suurima katlamaja võimsus peab reservis olema, et kui suurim katlamaja lendab õhku, oleks meil talvel ikkagi võimalik toota,» põhjendas Meos. «Kui me kateldesse ei investeeri, võime 2014. aastal linna külma kätte jätta.»



Põhjendusi napib


Fortumi tütarettevõte Tartu Keskkatlamaja esitas 20. juulil konkurentsiametile taotluse tõsta tarbijaile müüdava soojuse megavatt-tunni piirhind 814 kroonile.



Koos käibemaksuga kujuneks MWh hinnaks 977 krooni. See oleks 32 protsenti üle praeguse müügihinna.



Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles, et seni pole Tartu Keskkatlamaja hinnatõusu küllaldaselt põhjendanud.



«Kui võtame tänase olukorra, siis oluliselt pole tõusnud maagaasi hinnad, langenud on kohalike kütuste hinnad,» ütles Ots, kelle arvates võiks pigem plaanida soojahinna langetamist kui kergitamist.



Otsa hinnangul on jutt tarbijate võimalikust külma kätte jäämisest kohatu hirmutamine, sest kontserni katlamajade koguvõimsus on kolm korda suurem kui on tarvis talviste tippkoormuste katmiseks: vastavalt 483 ja 160 megavatti.



«Keskmise talvepäeva tarbega võrreldes on nende ülevõimsus isegi viiekordne,» märkis Ots. «Tartus on piisavalt võimsust, et soojusvarustus tagada, ning on ka kehtivas soojahinnas piisavalt vahendeid, et investeerida.»



Otsa sõnul oli Lohkva soojuselektrijaama kevadine käivitamine kiiduväärt tegu, sest see võimaldas kohalike kütuste osakaalu suurendamisega suurendada varustuskindlust ning vähendada julgeolekuriski.



«Kuid oleme seisukohal, et üleminekul elektri ja soojuse koostootmisele ei tohiks sooja hind tarbijaile oluliselt tõusta,» lausus Ots. Ta märkis, et tänu turbast ja puidust tehtud elektri riiklikule toetamisele teenib Fortum Tartu elektri pealt 2-2,5 korda rohkem kui Narva elektrijaamad.



Fortum Tartu juhatuse esimehe Margo Külaotsa arvates näib aga konkurentsiamet arvavat, et Fortum Tartu võiks maksta soojatootmisele peale elektrimüügist laekuva rahaga. Tema väitel poleks see seaduslik.



Linn vaatab kõrvalt


Tartu abilinnapea Margus Hanson, kelle töövaldkonda kuulub ka energiamajandus, nentis, et kahjuks või õnneks pole linnavalitsusel kaugkütte hinna kujundusse sekkumiseks mingisugust hooba.



Samas tõdes Hanson, et linna voli on kaotada üldplaneeringust kaugküttepiirkonnad, lubades tarbijail end kaugküttevõrgust lahti lõigata ja luua kohtküte.



«Üldplaneeringu arutamise käigus võib selle teema uuesti üles võtta, aga siis tuleb kalkuleerida pikaajalist kasu ja kahju,» arvas Hanson. «Lokaalküte ei pruugi odavam tulla. Teiseks, kui kaugküttepiirkond on kord loodud, on ka investeeringud tehtud sinna arvestusega, et on tarbijaid. Pluss see, et kõrgem korsten tähendab puhtamat linnaõhku.»



Hanson lisas, et soojateemat ei tohi käsitleda emotsionaalselt ning näha tuleb üldisemat pilti. Ta märkis, et üldiselt foonil on Tartu soojahind olnud läbi aastate üks Eesti odavamaid ning kokkuvõttes on linlased säästnud teiste suuremate linnadega võrreldes miljoneid kroone.



«Soojatootja võimalikku ahnust peab kontrolli all hoidma riiklik süsteem ehk konkurentsiamet,» leidis Hanson. «Neil peaks olema selleks piisavalt nii võimu, jõudu kui kogemust.»



2003. aasta oktoobris kinnitas Fortum Tartu 40 protsendi aktsiate omanik Tiit Veeber Tartu Postimehele, et aktsionärid ei hakka kombijaama ehituse raha linlaste taskust tagasi võtma ja sooja hind võib pigem väheneda, kui jaam on valmis ja toodab tulu.



«Tollel hetkel oli jaama hinnaks arvestatud 550 miljonit krooni, tegelik hind tuli 1,2 miljardit. Selles on asi,» põhjendas Veeber eile.



Dividende ei teenita


Alles tänavu mais ütles ka Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots, et edasine soojahinna tõus sõltub eelkõige kütuste hinna tõusust.



Külaots eile oma varasemat väljaütlemist selgelt ei põhjendanud, kuid märkis, et hinna alanemist pole ta ennustanud.



Nii Külaots kui Meos rõhutasid ka, et unustada ei saa 1,2 miljardi kroonist kombijaama ehituslaenu. Ehkki Fortum Tartu kontserni puhaskasum kerkis 2008.


aastal 233 miljoni kroonise käibe juures 40 miljoni kroonini ning tõotab tänavu jõuda 100 miljonini, ei lase laenukoorem Meose kinnitusel vähemalt kahe aasta jooksul võtta omanikel välja sentigi dividende.



«Me ei võigi maksta dividende seni, kuni teatud osa pangalaenu on tagasi makstud,» ütles Meos.

Tagasi üles