Päevatoimetaja:
Jüri Saar
+372 739 0358
Saada vihje

Lodjakoja kolm kavandit ootavad linlaste arvamusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plusside poolele on kantud tõrvatud katus ja lodjalik ilme, naabrite rahu tagamine, võimalus korraldada avalikke üritusi sisehoovis, terrassid ja hästi läbi mõeldud sildumine. Vaated Emajõelt on hinnatud iseloomulikeks, vaateid jõele liiga piiratuks. Miinustena on kirjas ka visuaalne suletus maa poole, süvendustööde suur maht ja kõrge ehitushind
Plusside poolele on kantud tõrvatud katus ja lodjalik ilme, naabrite rahu tagamine, võimalus korraldada avalikke üritusi sisehoovis, terrassid ja hästi läbi mõeldud sildumine. Vaated Emajõelt on hinnatud iseloomulikeks, vaateid jõele liiga piiratuks. Miinustena on kirjas ka visuaalne suletus maa poole, süvendustööde suur maht ja kõrge ehitushind Foto: Salto («Katkine rehv»)

Lodjaseltsi rahval ega linnavalitsusel pole kindlat eelistust, milline kolmest uue lodjakoja kavandist tuleks ehitamisel aluseks võtta, kuid otsustamisega on tuli takus.


Lodjakapten Priit Jagomägi lausus, et kõik kolm lõppvooru jõudnud kavandit oleksid lodjakoja rajamiseks sobilikud, kuid ükski neist ei ole ka ideaalne superfavoriit. Oma plusse ja miinuseid on kõigil ning eelistused lahknevad ka lodjarahva hulgas.



Tema enda lemmik on arhitektuuribüroo Salto töö, mille tingnimetuseks on «Katkine rehv». Teine lemmik on Marten Kaevatsi, Reedik Poopuu ja Jaan Tiidemanni «Küün».



Linna planeeringuteenistuse juht Indrek Ranniku kommenteeris, et parimaks võiks pidada hoopiski Karisma Arhitektide kavandit «Platoo», aga see oma kõnnitava katusega tõotab olla ka kalleimaid.



Osaliselt jõkke paigutatud «Katkise rehvi» kaks häda on tema sõnul, et see suleb kallasraja ja isoleerib koja ümbruskonnast. Seevastu külaliku ilmega nelja haruga «Küün» on see, mille juurde on kõige kergem kujutleda triibuliste särkidega lodjarahvast.



Valiku tegemiseks tuleb 7. oktoobril eskiiside avalik arutelu lodjakojas ja 13. oktoobril linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (mõlemal päeval kl 16). Seejärel teeb linnavalitsus saabunud seisukohtadele tuginedes lõppvaliku.



Jagomägi toonitas, et praegu esitletavad eskiisid projekteerimise käigus kindlasti teisenevad, sest on esialgu kõigest ideekavandid ja detailplaneeringu eskiisid.



Ujula tänav 98 asuva Lodjapargi ja Ujula tänav 102 kruntide ning nende lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk oli kaaluda Ujula 98 krundil võimalusi lodjapargi hoonete ja sadamarajatiste ehitamiseks, elamumaal nelja kuni kuue korteriga elamute kavandamiseks ning Ujula tänava supelranna piiri ja kasutustingimuste täpsustamiseks.



Jagomägi ütles, et otsustega edasi liikumisega on kiire, sest juba jaanuaris-veebruaris tuleks esitada taotlus lodjakoja ehituseks euroraha saamiseks, aga selleks ajaks peaks olema tehtud lodjakoja projekt.

Kommentaarid
Tagasi üles