Osa reisijatest käib puhkusel virisemas

Foto: SCANPIX

Estouri reisikonsultant Aita Sillar ütleb intervjuus Postimehele, et osa eestlastest võtab juba reisi algul sihiks kõige hullema nurgataguse väljanuhkimise ja selle pildistamise. Sellised inimesed ei oskagi korralikult puhata.

Perekond Pastikud ostsid luksreisi Kreeta viietärnihotelli, aga nüüd nad ütlevad, et see ei olnud õige viietärnihotell. Pastikud leiavad, et reis, mida Estour müüs 50-protsendilise soodustusega, maksabki teistes kataloogides allahindluseta sama palju ehk 40 000 krooni ringis. Kas büroo peab nüüd reisi eest tasutud raha tagasi maksma, nagu Pastikud nõuavad?

Ega turul ongi enamvähem ühed hinnad. Kõigil on kataloogihinnad ühed ja müügihinnad teised.

Tegu on niisiis turundusnipiga?

Jah. Seda kindlasti. Ja kui inimene nõuab nüüd sada protsenti rahast tagasi, läheb asi naeruväärseks.

Teatud protsent inimestest on kohe algusest peale võtnud oma reisi sihiks selle, et nuhkida üles kõige hullem nurgatagune ja teha sellest pilti. Tema puhkuse eesmärk pole puhata, vaid leida räigeid probleeme ja ta püüab kasvõi kärbse suure vaevaga kinni, et see supi sisse uputada ja siis foto teha.

Aga mis puutub viietärnihotellidesse, siis kõige õigemas viietärnihotellis on hinna sees hommikusöök, kõigi ülejäänud asjade eest te maksate ja mitte vähe. Need «kõik hinnas» viietärnihotellid on madalama klassi viietärnihotellid ja seda teab igaüks, kes otsib endale tõepoolest klassikalist viietärnihotelli.

Ajalehtedest leiab küllalt lugusid eestlastest, kes polnud oma välisreisiga rahul. Aga mis mulje eestlased välismaal jätavad?

Meil on kahjuks olnud Kreetaga seoses sel aastal juhuseid, kus hotelli direktor saadab kirja ja teatab, et kui te neid inimesi ei taltsuta või hotellist ära ei vii, siis me viskame nad ise välja. Eestlased on õppinud Ameerika pealt ja nüüd ongi sellised professionaalsed kaebajad. Nende eluülesanne ongi kogu aeg igalt poolt raha tagasi nõuda.

Kas kalliste reiside puhul on pretensioonitsemist rohkem?

Ei ole. Kui inimene on ostnud endale loterii-kahetärnimajutuse, siis teeb ta kohapeal sellist tsirkust, et ... Peaks ju aru saama, et kui nädalase majutuse, toitlustuse ja lennupileti eest on makstud 4000 krooni, siis ei saa nõuda hüpersuperasju.

Kas eestlasel võib kohati esineda nõukogude ajast pärinev sündroom, et ma nüüd sattusin välismaale ja tahan ka ennast tunda päris lääne inimesena? Samal ajal on hirm, et äkki mind koheldakse kuidagi teistmoodi kui päris lääne inimesi.

See on filmi «Siin me oleme» «Ma olen Tallinnast ja ma maksan» sündroom.

Üks väga suur probleem on ka see, et meie oleme siin Eestis harjunud Skandinaavia standarditega ja meie kahe- ja kolmetärnihotellid on väga hea tasemega. Sellest, et Lõuna-Euroopa neljatärnihotell ei pruugi olla võrreldav meie neljatärnihotelliga, ei saada aru.

Ei tehta endale selgeks, et Vahemere ääres on hotellid ka rohkem räämas ja trööbatud, sest hotell on aastaringselt töös ja «väsib ära».

Kui tihti te tunnistate seoses saabunud pretensioonidega, et olete millegagi mööda pannud?

Mina ütlen ausalt inimestele ära, et selle hotelli kohal lendavad lennukid või selles hotellis on toit kehv. Olen püüdnud inimest probleemidest säästa. Aga ka meie siin Eestis ei tea alati, millal on vahetatud välja hotelli koristustööde juht ja siis võibki juhtuda, et toad on koristamata.

Oleme probleemide ilmnedes tõstnud inimesed lausa reisi eel ümber teise hotelli, aga alati see ei õnnestu.

Peamised probleemid ongi seotud ikkagi hotellidega?

Üks asi on see, mida hotellid oma kodulehel pakuvad ja teine asi see, mida nad ise suudavad.

Kreekas on palju perehotelle ja inimesed on seitse päeva nädalas tööl. Nad väsivad lihtsalt hooaja jooksul ära. Nad on tõredad-tigedad ja ei viitsi ega taha enam ise ka pingutada.

Hooaja algul on nad kõik rõõmsad ja õnnelikud.

Inimene ei saa ju käia hotelli enne reisi kohapeal üle vaatamas, et veenduda kvaliteedis. Mida siis ikkagi teha, et viia lubatu ja tegelikkus vastavusse?

Inimesed loovad endale enne reisi sellest oma unistuse ja kui tegelikkus ei vasta sada protsenti unistusele, siis ongi jama.

Ja see unistus toetub omakorda internetist vaadatud kaunistele piltidele ja kataloogidele.

Jah, aga inimene teeb selle pildi sageli veel ilusamaks. Kui ta jõuab kohale ja siniste voodikatete asemel on valged, siis tuleb skandaal. Aga inimene võiks endale reisi ostes muinasjuttude loomise asemel mõelda hoopis sellele, et ta läheb puhkama ja laseb lipsu lõdvaks. Oleme siin Eestis sageli nii stressis ja masendunud, et ei suuda puhkusel tulla välja igapäevasest tegelikkusest.

Millised on kõige naljakamad pretensioonid seoses reisiga, millega te olete kokku puutunud?

Olen kuulnud poolteist tundi järjest juttu, et kuidas pole see hotell, see riik ja teie firma pankrotis, sest hotelli kõrval on kivine merepõhi.

Egiptuses viibiv inimene on helistanud meile siia Tallinna ja kurtnud, et tal on sipelgad toas ja nõuab, et me midagi ette võtaks. Selle asemel tuleks pöörduda hotelli vastuvõtulaua poole.

Meie müüsime hotellitoa ja reisija võiks aru saada, et nüüd tegeleb temaga hotell.

Mida ikkagi teha, et viia unistus vastavusse tegelikkusega?

Meie büroos töötab inimesi, kes loevad internetilehekülgedelt erinevate hotellide kohta käivaid kommentaare. Samas võib ka sellistel lehekülgedel olla ühe hotelli kohta risti vastupidiseid kommentaare. Aga kui nurin on näiteks toidu kvaliteedi osas korduv, siis tähendab see ilmselt, et hotellil on midagi viga.